Šveits, Euroopa südames asuv sisemaariik, uhkeldab kõrgelt arenenud ja stabiilse majandusega ning märkimisväärse rahvusvahelise kaubandusega. Selle strateegiline asukoht ja majanduslik neutraalsus on aidanud sellel tõusta üheks maailma jõukamaks riigiks, millel on arenenud finantssektor, tugev tööstus ja kõrge elatustase. Šveitsi majanduslik edu on sügavalt seotud ka rahvusvaheliste kaubandussuhete ja väga soodsa tariifisüsteemiga, mille eesmärk on tasakaalustada siseriiklikku protektsionismi vabaturu põhimõtetega.
Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), kuid mitte Euroopa Liidu (EL) liikmena on Šveits sõlminud kahepoolseid lepinguid, mis võimaldavad tal osaleda suures osas ELi ühtsest turust, säilitades samal ajal teatava iseseisvuse oma kaubanduspoliitika kehtestamisel. See hõlmab imporditud kaupade tollimakse ja tariife, mis on üliolulised välismaiste toodete Šveitsi suundumise reguleerimiseks. Šveitsi tolliasutused teostavad järelevalvet tariifieeskirjade rakendamise üle ning tariifistruktuuri reguleerivad nii siseriiklikud seadused kui ka rahvusvahelised lepingud.
Sissejuhatus Šveitsi tolli- ja tariifisüsteemi
Šveitsi tolli- ja tariifisüsteem toimib raamistikus, mis on loodud nii majandusliku avatuse kui ka siseriikliku protektsionismi soodustamiseks. Kuigi riik ei ole ELi osa, on ta sõlminud lepinguid, mis võimaldavad tal paljudes valdkondades, sealhulgas tollimaksude osas, oma õigusakte ELi eeskirjadega ühtlustada. Enamiku kaupade puhul kohaldab Šveits Šveitsi tollitariifistikku (TAR), mis põhineb rahvusvaheliselt kaupade klassifitseerimiseks kasutatavatel harmoneeritud süsteemi (HS) koodidel. Neid tariife haldab Šveitsi tolliamet (Šveitsi föderaalne tolliamet).
EFTA liikmena on Šveits sõlminud mitme riigiga vabakaubanduslepingud, mis võimaldavad nende riikide kaupadele sooduskohtlemist. See süsteem on loodud selleks, et aidata kaitsta kohalikku tööstust ja samal ajal edendada rahvusvahelist kaubandust. Teatud tootekategooriate, näiteks põllumajandustoodete, tehnoloogia, ravimite ja luksuskaupade puhul kehtivad erisätted, kusjuures erandid ja vabastused sõltuvad kaubanduslepingutest ja kaupade eripärast.
Šveitsis on impordile kohaldatav ka käibemaks (KM), mis erineb tariifimääradest. Lisaks standardtariifidele kehtivad teatud kaupadele, näiteks alkoholile, tubakale ja kütusele, aktsiisimaksud. Teatud riikidest pärit toodetele võivad kehtida spetsiaalsed imporditollimaksud, sageli kahepoolsete lepingute tulemusena.
Allpool on esitatud Šveitsi tariifisüsteemi põhjalik analüüs erinevate tootekategooriate puhul.
Tootekategooriad ja tariifimäärad Šveitsis
1. Põllumajandustooted
Šveitsi põllumajandussektorit kaitsevad suhteliselt kõrged tariifid ja muud kaubandustõkked, eriti toodete puhul, mis konkureerivad kodumaise toodanguga. Riigil on põllumajandustoodete impordi suhtes ranged eeskirjad, et kaitsta oma kõrgeid toiduohutuse, kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse standardeid.
Põllumajandustoodete tariifid
- Teravili ja teravili: Teravilja, näiteks nisu, maisi ja riisi impordi suhtes kehtivad erinevad tariifid. Teravilja tüüpiline tariif on 0–20%, töödeldud teraviljale (nt jahu) kohaldatakse üldiselt kõrgemaid määrasid. Näiteks:
- Nisu ja nisujahu: Nisu suhtes kohaldatakse umbes 15% tariifi. Töödeldud nisutoodete, näiteks jahu suhtes võidakse kohaldada kuni 20% tariifi.
- Riis: Riisi tariif on tavaliselt 25%, olenevalt riisi tüübist ja päritoluriigist.
- Piimatooted: Piimatoodetele, nagu piim, juust, või ja jogurt, kehtivad kõrged tariifid, mis peegeldab Šveitsi pingutusi oma kodumaise piimatööstuse kaitsmiseks.
- Juust: Imporditud juustu tariifid on üsna kõrged, ulatudes 30–40%ni, olenevalt sordist.
- Piim: Piima ja piimapõhiste toodete tariifid jäävad tavaliselt vahemikku 15–30%.
- Liha ja linnuliha: Liha ja linnuliha import Šveitsi allub rangetele tariifidele ja kvaliteedikontrollile.
- Veise- ja sealiha: Veise- ja sealihatooteid maksustatakse 15–25% määraga.
- Linnuliha: Imporditud kana ja kalkuni suhtes kohaldatakse üldiselt umbes 30% tariife.
- Puu- ja köögiviljad: Värskete puu- ja köögiviljade impordile kehtivad tariifid, mille määrad varieeruvad sõltuvalt tootest ja hooajalisusest.
- Värsked puuviljad: Selliste puuviljade nagu õunad, banaanid ja apelsinid tariifid jäävad vahemikku 0–25%, olenevalt päritoluriigist. Näiteks võivad ELi riikidest pärit puuviljad olla tariifidest vabastatud, samas kui väljastpoolt ELi pärit toodetele võivad kehtida kõrgemad määrad.
Erihinnad:
- Põllumajandustooted EFTA ja ELi riikidest: Šveitsi lepingute kohaselt ELi ja EFTA riikidega võivad nendest riikidest pärit põllumajandustooted saada sooduskohtlemist. Liikmesriikide teatud põllumajandustoodete puhul vähendatakse tariife või need tühistatakse täielikult.
- Keskkonnakaalutlused: Šveits kehtestab põllumajandustoodete impordile rangemad tariifid ja eeskirjad, mis ei vasta riigi keskkonna- või jätkusuutlikkuse standarditele, eriti pestitsiidide jääkide osas.
2. Tööstusmasinad ja -seadmed
Šveits on täppistööstuse maailmas juhtival kohal ning riik impordib oma konkurentsieelise säilitamiseks märkimisväärses koguses tööstusmasinaid ja -seadmeid. Masinad, robootika ja elektroonikaseadmed on olulised mitmesuguste Šveitsi tööstusharude, sealhulgas farmaatsia-, keemia- ja elektroonikatööstuse jaoks.
Tööstusmasinate tariifid:
- Ehitusmasinad: Rasketehnika, sealhulgas buldooserid, ekskavaatorid ja kraanad, on tavaliselt 0–5% tariifidega, olenevalt konkreetsest kaubaartiklist ja selle päritoluriigist.
- Ekskavaatorid: Neid saab importida 5% tariifiga, mõnedele masinatele kehtivad kahepoolsete lepingute või tehnoloogilise tähtsuse tõttu erandid.
- Elektrimasinad ja elektroonika: Elektriseadmetele, nagu trafod, mootorid ja elektriseadmed, kehtivad üldiselt tariifid vahemikus 0–4%.
- Tööstusrobotid: Täiustatud tööstusrobotite ja automatiseerimisseadmete suhtes kohaldatakse tavaliselt madalamaid tariife, mis jäävad vahemikku 0–3%, eriti kui need pärinevad riikidest, millel on erikaubanduslepingud, näiteks Jaapanist ja USA-st.
- Põllumajandustehnika: traktorid, kombainid ja muud põllumajandusmasinad on Šveitsi põllumajandussektori jaoks olulised impordiartiklid.
- Traktorid ja kombainid: Nendele kehtivad umbes 0–5% suurused tariifid, kusjuures tehnoloogiliselt arenenud või energiatõhusatele mudelitele kehtivad erivabastused.
Erihinnad:
- Import EFTA ja ELi riikidest: Šveitsi lepingud ELi ja EFTA liikmetega vähendavad sageli nendest riikidest imporditud masinate tariife, pakkudes kõrgtehnoloogilistele seadmetele konkurentsivõimelisi hindu.
- Tehnoloogia ja roheline innovatsioon: Teatud tüüpi masinad, mis toetavad rohelise energia lahendusi, näiteks päikesepaneelid või tuuleturbiinid, võivad Šveitsi jätkusuutlikkuse pühendumuse osana saada kasu vähendatud tariifidest.
3. Elektroonika ja tarbekaubad
Šveitsis on jõudsalt arenev tarbeelektroonika turg, mis impordib selliseid tooteid nagu nutitelefonid, arvutid ja kodumasinad. Kuna tarbijate nõudlus tipptehnoloogia järele on suur, on Šveitsil märkimisväärne elektroonikaturg.
Elektroonika ja tarbekaupade tariifid:
- Nutitelefonid ja tahvelarvutid: Tarbeelektroonikale, näiteks nutitelefonidele ja tahvelarvutitele, kehtivad üldiselt 0–5% tariifid. Sooduskaubanduslepingutega riikidest, näiteks Lõuna-Koreast pärit kaupadele võivad kehtida madalamad tariifid.
- Arvutid ja sülearvutid: Imporditud arvutitele ja sülearvutitele kehtivad üldiselt 0–3% tariifid, kuigi need on ELi ja Šveitsi vahelise kaubanduslepingu alusel sageli sellest tariifist vabastatud.
- Kodumasinad: Imporditud kodukaupadele, nagu külmikud, pesumasinad ja ahjud, kohaldatakse 0–7% tariife, olenevalt tüübist ja päritoluriigist.
- Audio- ja visuaalseadmed: Sellistele toodetele nagu telerid ja helisüsteemid võidakse kohaldada 5–12% tariife, olenevalt kaubamärgist, suurusest ja päritoluriigist.
Erihinnad:
- Import kaubanduspartneritelt: Elektroonikatoodete import kaubanduspartneritelt, näiteks Lõuna-Korealt, Jaapanilt ja USA-lt, võib erinevate kaubanduslepingute alusel saada kasu soodustariifidest.
- Teatud toodete aktsiisimaksud: Teatud elektroonikatoodetele, eriti märkimisväärse energiatarbimisega toodetele, võidakse Šveitsi keskkonnapoliitika kohaselt kohaldada täiendavaid aktsiisimakse.
4. Tekstiil ja rõivad
Šveits impordib laia valikut tekstiili- ja rõivatooteid, mis moodustavad olulise osa riigi jaemüügi- ja moetööstusest. Imporditud tooteid täiendavad kvaliteetsed kaubad, näiteks luksusrõivad ja Šveitsis toodetud rõivad.
Tekstiili- ja rõivatoodete tariifid:
- Rõivad: Imporditud rõivastele kohaldatakse üldiselt 12–20% tariife, kusjuures teatud sünteetilistele kiududele ja luksuskaupadele kohaldatakse kõrgemaid tariife.
- Disainerõivaste puhul: imporditud kallitele rõivastele võidakse kehtestada 20% või rohkem tariife, eriti selliste materjalide puhul nagu siid või peenvill.
- Tekstiilriided: Toorriidetele, sealhulgas puuvillale, villale ja sünteetilistele kiududele, kohaldatakse materjalist olenevalt umbes 5–10% tariife.
- Jalatsid: Imporditud jalatsitele kohaldatakse tavaliselt 10–15% tariife, olenevalt jalatsi tüübist (nt nahast või sünteetilisest materjalist).
Erihinnad:
- Arengumaade tekstiilid: Teatud arengumaade tekstiilid võivad Šveitsi kaubanduslepingute, eriti „Kõik peale relvade“ (EBA) algatuse raames sõlmitud lepingute alusel saada kasu soodustariifidest.
- Keskkonnastandardid: Šveits võib kohaldada kõrgemaid tariife tekstiiltoodetele, mis on valmistatud keskkonnale kahjulikke tavasid või mittesäästvaid materjale kasutades.
Teatud riikidest pärit teatud toodete eriimporditollimaksud
Šveitsi kahepoolsed lepingud erinevate riikidega sisaldavad sageli sätteid spetsiaalsete imporditollimaksude kohta, mis võivad kaasa tuua kas tariifide vähendamise või maksuvabastuse teatud kaupadele nendest riikidest. Mõned tähelepanuväärsed näited on järgmised:
- ELi ja EFTA kaubad: ELi ja EFTA liikmesriikidest imporditud kaupadele kehtivad paljude tootekategooriate puhul vähendatud või nulltariifid tänu Šveitsi kahepoolsetele lepingutele nende piirkondadega.
- Luksuskaubad Šveitsi kaubanduspartneritelt: Teatud luksuskaupadele, näiteks luksuskelladele või parfüümidele, võidakse kohaldada vähendatud tariife, kui neid imporditakse riikidest, millel on Šveitsiga positiivsed kaubandussuhted, sealhulgas Jaapanist ja USA-st.
Riigi faktid
- Ametlik nimi: Šveitsi Konföderatsioon
- Pealinn: Bern
- Suurimad linnad: Zürich, Genf, Basel
- Rahvaarv: ligikaudu 8,7 miljonit (2023. aasta hinnang)
- Ametlik keel: saksa, prantsuse, itaalia, rooma keel
- Valuuta: Šveitsi frank (CHF)
- Asukoht: Kesk-Euroopa, piirneb Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Liechtensteiniga
- Sissetulek elaniku kohta: ligikaudu 90 000 dollarit (2022. aasta hinnang)
Geograafia, majandus ja peamised tööstusharud
- Geograafia: Šveits on tuntud oma mitmekesise geograafia poolest, mis hõlmab Alpe, Jura mägesid ja paljusid järvi. Riigis on parasvöötme kliima, mille tingimused varieeruvad sõltuvalt kõrgusest merepinnast ja veekogude lähedusest.
- Majandus: Šveitsil on üks kõrgemaid SKP näitajaid elaniku kohta maailmas. Majandust iseloomustavad finantssektor, täppismehaanika, farmaatsia- ja töötlev tööstus. See on rahvusvaheliste organisatsioonide keskus ja seal tegutseb palju rahvusvahelisi korporatsioone.
- Peamised tööstusharud:
- Rahandus: Šveits on tuntud oma pangandus- ja finantsteenuste, sealhulgas kindlustuse ja varahalduse poolest.
- Ravimid: Riigis asuvad suured ravimifirmad nagu Novartis ja Roche.
- Tootmine: Šveitsi inseneritöö ja kellatööstus (nt Rolex, Omega) on ülemaailmselt tunnustatud.
- Põllumajandus: Kuigi Šveitsi põllumajandus on väike, keskendub see piimatootmisele, eriti juustule, ja kvaliteetsetele mahetoodetele.