Norra, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) ja Schengeni ala liige, on kõrgelt arenenud riik, mis on tuntud oma kõrge elatustaseme ja tugeva majanduse poolest. Riigil on hästi struktureeritud tollisüsteem impordi reguleerimiseks, kohaliku tööstuse kaitsmiseks ja valitsuse tulude genereerimiseks. Kuigi Norra järgib enamikul juhtudel Euroopa Liidu (EL) ühist välistariifi (CET) tänu oma osalemisele Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), kehtivad riiki imporditud kaupadele konkreetsed tollimaksud ja -vabastused.
Norrasse imporditud toodete tollitariifid
Norra tariifisüsteem on suures osas kooskõlas ELi väliste tariifipoliitikatega, kuigi EFTA liikmena võib riigil olla mõningaid erinevusi. Tariifimäärasid reguleerivad peamiselt harmoneeritud süsteemi (HS) koodid, mis klassifitseerivad kaupu nende olemuse alusel. Tariife rakendatakse üldiselt väärtuse alusel (protsendina väärtusest) või eritollimaksudena (koguse või kaalu alusel).
1. Põllumajandustooted
Põllumajandustooted on Norra imporditariifide struktuuri oluline osa, kuna riigil on piiratud haritav maa ja ta sõltub oluliste toiduainete tarnimisel välisriikidest. Valitsus rakendab tariife, et kaitsta kodumaist põllumajandust, mis keskendub sageli loomakasvatusele, piimatoodetele ja Norra külma kliimaga sobivatele konkreetsetele põllukultuuridele. Mõnedele põllumajandustoodetele kehtivad samuti kõrged tariifid, et piirata importi ja toetada kohalikku toidutootmist.
Põllumajandustoodete peamised tariifikategooriad
- Piimatooted (HS-kood 04)
- Tariifi määr: 0–30%
- Norra kehtestab piimatoodetele, sealhulgas juustule, piimale ja võile märkimisväärseid tariife. Määr varieerub tooteti, kusjuures sellistele toodetele nagu juust on kehtestatud kõrged tariifid (kuni 30%), et kaitsta kohalikke piimakarjakasvatajaid. Mõnedele töödeldud piimatoodetele võidakse kohaldada madalamaid maksumäärasid.
- Liha ja lihatooted (HS-kood 02)
- Tariifi määr: 0–40%
- Liha, eriti veise- ja sealiha impordile kehtivad tariifid vahemikus 0–40%, olenevalt liha tüübist ja tükeldustüübist. Need kõrged tariifid on mõeldud Norra lihatootmise kaitsmiseks, mis keskendub peamiselt lammastele, sigadele ja veistele.
- Teravili ja teravili (HS-kood 10)
- Tariifi määr: 5-20%
- Norra impordib märkimisväärses koguses teravilja, näiteks nisu, otra ja kaera. Nende toodete, mis on toidutootmise ja loomasööda jaoks olulised, tariifid jäävad vahemikku 5–20%.
- Köögiviljad ja puuviljad (HS-kood 07)
- Tariifi määr: 5-10%
- Köögiviljade ja puuviljade tariifid on suhteliselt mõõdukad, jäädes üldiselt vahemikku 5–10%. Norra impordib märkimisväärses koguses puuvilju, näiteks õunu, banaane ja tsitrusvilju, aga ka köögivilju, näiteks tomateid ja kartuleid.
- Suhkur (HS-kood 17)
- Tariifi määr: 10-20%
- Suhkru impordile kehtivad umbes 10–20% suurused tariifid. Norras on suhkru tarbimine inimese kohta suur, eriti kondiitritoodete ja jookide puhul, mistõttu on see kategooria riigi tollimaksude seisukohast oluline.
Põllumajandustoodete eriimporditollimaksud
- Import ELi ja EMP riikidest
- EMP liikmena on Norral paljudele ELi liikmesriikide põllumajandustoodetele tariifivabad või vähendatud tariifid, tingimusel et tooted vastavad ELi regulatiivsetele standarditele. Näiteks ELi piima- ja lihatoodetele kehtivad madalamad tariifid ning teatud puu- ja köögiviljad on täielikult tollimaksudest vabastatud.
- Import arengumaadest
- Norra kohaldab vähim arenenud riikidest ja arengumaadest imporditud põllumajandustoodetele soodustariife selliste skeemide alusel nagu üldine soodustuste süsteem (GSP). Nende soodustariifide eesmärk on suurendada nende riikide eksporti, eriti puu- ja köögiviljade ning troopiliste toodete puhul.
2. Tööstuskaubad ja tööstustooted
Norral on hästi arenenud tööstusbaas, kuid see sõltub endiselt tööstuskaupade, näiteks masinate, elektroonika, kemikaalide ja autotööstuse toodete impordist. Tööstustoodete tariifimäärad on tavaliselt mõõdukad, et soodustada innovatsiooni ja konkurentsi siseturul. Toodetel, mida ei toodeta kohapeal või mida peetakse riigi majanduse jaoks elutähtsaks, näiteks energia tootmiseks mõeldud masinatel, võivad aga olla vähendatud või nulltariifimäärad.
Tööstuskaupade peamised tariifikategooriad
- Masinad ja seadmed (HS-kood 84)
- Tariifi määr: 0–10%
- Norrasse imporditavatele masinatele kehtivad tavaliselt madalad tariifid. Nende hulka kuuluvad ehitusmasinad, põllumajandusmasinad ja tööstusseadmed. Määrad on üldiselt 0–10%, kusjuures teatud tööstusharude jaoks on olulised masinad sageli tariifidest vabastatud, et soodustada innovatsiooni ja arengut.
- Autod ja nende osad (HS-kood 87)
- Tariifi määr: 10–25%
- Autosid, veoautosid ja teisi mootorsõidukeid maksustatakse määraga 10–25%, olenevalt sõiduki mootori suurusest, heitkogustest ja sellest, kas see on täielikult kokku pandud või osadena. Norra kehtestab oma keskkonnapoliitika osana ka kõrgemad maksud suure süsinikuheitega sõidukitele.
- Elektri- ja elektroonikaseadmed (HS-kood 85)
- Tariifi määr: 0–10%
- Elektrikaupadele, näiteks arvutitele, telekommunikatsiooniseadmetele ja kodumasinatele, kehtivad üldiselt madalamad tariifid. Määr on tavaliselt vahemikus 0–10%, olenevalt toote olemusest ja turunõudlusest.
- Kemikaalid ja ravimid (HS-koodid 29, 30)
- Tariifi määr: 0–15%
- Kemikaalidele ja farmaatsiatoodetele, sealhulgas meditsiinitarvetele ja ravimitele, kehtivad mõõdukad tariifid, tavaliselt vahemikus 0–15%. Norral on tugev farmaatsiatööstus, kuid riik impordib suures koguses meditsiini- ja keemiatooteid, eriti tervishoiusektori jaoks.
Tööstuskaupade spetsiaalsed imporditollimaksud
- Import EFTA riikidest
- EFTA liikmena on Norral soodustariifid selliste riikidega nagu Šveits, Island ja Liechtenstein. Need tooted võivad Norrasse siseneda tollimaksuvabalt või oluliselt vähendatud tariifidega, eriti sellistes kategooriates nagu masinad ja seadmed.
- Import Hiinast ja teistest Aasia riikidest
- Hiina on Norra jaoks peamine tööstuskaupade, sealhulgas tekstiili-, elektroonika- ja masinatööstuse allikas. Hiinast ja teistest Aasia riikidest pärit toodetele kehtivad tavaliselt standardsed tariifid, välja arvatud juhul, kui need vastavad sooduskohtlemise tingimustele kaubanduslepingute, näiteks AfCFTA (Aafrika mandri vabakaubanduspiirkond) või kahepoolsete tehingute alusel.
- Import Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist
- USA ja Jaapan ekspordivad Norrasse ka mitmesuguseid tööstuskaupu. Nendele toodetele võivad kehtida mõõdukad tariifid, kuid nende tehnoloogilise või tööstusliku tähtsuse tõttu on neile sageli ette nähtud erandid või vähendatud tariifid.
3. Tarbekaubad
Tarbekaubad, nagu elektroonika, rõivad ja mööbel, on Norra kõrge elatustaseme jaoks olulised impordiartiklid. Jõuka riigina, kus on märkimisväärne keskklass, on nõudlus välismaal toodetud tarbekaupade järele suur. Valitsus kehtestab aga mõnele neist kaupadest tariife, et toetada kohalikku tööstust ja edendada jätkusuutlikkust.
Tarbekaupade peamised tariifikategooriad
- Elektroonika ja elektriseadmed (HS-kood 85)
- Tariifi määr: 0–10%
- Elektroonikatoodetele, nagu nutitelefonid, telerid ja arvutid, kehtivad üldiselt madalad tariifid vahemikus 0–10%, mõningate eranditega sellistele toodetele nagu meditsiiniseadmed ja telekommunikatsiooniseadmed.
- Rõivad ja jalatsid (HS-kood 61–62)
- Tariifi määr: 10-20%
- Imporditud rõivastele ja jalatsitele kehtivad 10–20% tariifid. Selle eesmärk on kaitsta kohalikku tekstiili- ja rõivatööstust, kuigi Norra impordib endiselt märkimisväärses koguses moetooteid sellistest riikidest nagu Hiina, India ja Bangladesh.
- Mööbel ja kodutarbed (HS-kood 94)
- Tariifi määr: 5-10%
- Mööblile ja kodukaupadele kehtivad tavaliselt mõõdukad tariifid, mis jäävad vahemikku 5–10%. Imporditud toodetele, nagu mööbel, kodumasinad ja köögitarbed, kehtivad need määrad.
Tarbekaupade spetsiaalsed imporditollimaksud
- Import ELi ja EMP riikidest
- EMP osana saab Norra ELi liikmesriikidest enamiku tarbekaupade tariifivaba importi. See erand ei pruugi aga kehtida teatud luksuskaupade või Norra keskkonnamaksudega maksustatavate esemete puhul.
- Import Ameerika Ühendriikidest
- USA ekspordib Norrasse märkimisväärsel hulgal tarbekaupu, eriti elektroonikat ja kvaliteetseid kaubamärke. Need tooted võivad kaubanduslepingute alusel kvalifitseeruda vähendatud tariifidele.
4. Toorained ja energiatooted
Arvestades, et Norra on nafta ja maagaasi juhtiv tootja, ei kohaldata energiatoodete, näiteks nafta ja gaasi suhtes tariife. Küll aga kohaldatakse muude toorainete, näiteks kaevandamise, metsanduse ja energia tootmise puhul mõõdukaid tariife, et reguleerida kodumaise toodangu või kaevandamisega konkureerivate kaupade importi.
Toorainete ja energiatoodete peamised tariifikategooriad
- Toornafta ja naftatooted (HS-kood 27)
- Tollimaksumäär: 0%
- Ühe maailma suurima naftaeksportijana ei kehtesta Norra toornafta imporditariife. Teatud rafineeritud naftatoodete, näiteks bensiini, diislikütuse ja reaktiivkütuse puhul võidakse aga suurte koguste impordi korral kohaldada makse või tariife.
- Maagaas (HS-kood 2711)
- Tollimaksumäär: 0%
- Norra maagaasi eksport on märkimisväärne ja riik tavaliselt maagaasi ei impordi, seega tariife üldiselt ei kohaldata.
- Puit ja metsasaadused (HS-kood 44)
- Tariifi määr: 5-10%
- Norra on suur puidutootja, kuid impordib siiski teatud tüüpi puitu ja metsatooteid ehitus- ja paberitööstusele. Tollitariif on tavaliselt umbes 5–10%, olenevalt puiduliigist.
Tooraine ja energiatoodete eriimporditollimaksud
- Import ELi ja EFTA riikidest
- Nagu teistegi tootekategooriate puhul, kehtivad ELi ja EFTA riikide toorainetele vähendatud või nulltariifid tänu Norra kaubanduslepingutele nende piirkondadega.
Riigi faktid
- Riigi ametlik nimi: Norra Kuningriik
- Pealinn: Oslo
- Kolm suurimat linna:
- Oslo
- Bergen
- Stavanger
- Sissetulek elaniku kohta: ligikaudu 78 000 USA dollarit (2023. aasta hinnang)
- Rahvaarv: umbes 5,5 miljonit
- Ametlik keel: norra keel
- Valuuta: Norra kroon (NOK)
- Asukoht: asub Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare lääneküljel, piirnedes idas Rootsi, kirdes Soome ja kaugel kirdes Venemaaga ning rannajoontega Põhjameres ja Barentsi meres.
Geograafia, majandus ja peamised tööstusharud
Geograafia
Norra on tuntud oma kaunite loodusmaastike, sealhulgas fjordide, mägede ja kaugel põhjas asuva arktilise tundra poolest. Riigil on pikk rannajoon ja seda iseloomustab karm maastik, mis muudab selle eriti sobivaks sellisteks tegevusteks nagu kalapüük, turism ja hüdroenergia tootmine.
Majandus
Norra on jõukas riik, millel on kõrge elatustase, mida toetavad rikkalikud loodusvarad, eriti nafta ja gaas. Riik on oma naftavarusid edukalt hallanud valitsuse pensionifondi globaalse kaudu, mis on üks maailma suurimaid riiklikke investeerimisfonde. Lisaks naftale toetavad Norra majandust kalandus, laevaehitus, turism ja taastuvenergia tööstusharud.
Peamised tööstusharud
- Nafta ja gaas: Nafta- ja gaasisektor on Norra majanduse selgroog, andes olulise osa SKPst ja ekspordituludest.
- Merendus ja laevandus: Norras on tugev merendussektor, sealhulgas laevaehitus ja logistika, millel on ülemaailmses kaubanduses võtmeroll.
- Taastuvenergia: Norra on taastuvenergia, eriti hüdroenergia valdkonnas liider ning keskendub üha enam säästvatele energialahendustele.
- Kalandus ja mereannid: Norra on üks suurimaid mereandide, eriti lõhe, eksportijaid ning kalandussektor on riigi majanduse jaoks eluliselt tähtis.