Leedu, Euroopa Liidu (EL) ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige, järgib kõigi imporditollimaksude ja -maksude puhul ELi kehtestatud ühtset tollitariifisüsteemi. Leedus reguleerivad imporditollimakse ELi-ülesed tollialased õigusaktid, mis tähendab, et riiki sisenevate toodete tariifid on kõigis ELi liikmesriikides standardiseeritud. Siiski on teatud erandid, eriti ELi mittekuuluvatest riikidest pärit kaupade puhul, mille puhul võivad kaubanduslepingute või üldise soodustuste süsteemi (GSP) alusel kehtida eritollimaksud.
Leedu tollitariifisüsteem
Leedu rakendab impordi- ja eksporditoodete kategoriseerimiseks ELi kombineeritud nomenklatuuri (CN). See süsteem määrab igale tootele unikaalse tariifikoodi (tuntud kui HS-kood või harmoneeritud süsteemi kood) ja vastav tariifimäär määratakse selle koodi alusel. Need tariifimäärad on ühtlustatud kõigis ELi liikmesriikides ja sisaldavad tollimakse, käibemaksu ja muid makse.
Üldised tollimaksud
Leedus imporditud kaupadele kohaldatavad standardsed tollimaksumäärad sõltuvad suuresti toote klassifikatsioonist CN-süsteemis. Enamiku kaupade puhul võivad määrad ulatuda 0%-st kuni 17%-ni, eranditeks on teatud tooted, mis kuuluvad põllumajandus-, tööstus- või muudesse kategooriatesse.
Kaubakategooriad ja nendega seotud tariifid
- Põllumajandustooted
- Tavalistele põllumajandustoodetele (nt teravili, puu- ja köögiviljad, piimatooted, liha) kehtivad tööstuskaupadega võrreldes kõrgemad tariifid. Need tollimaksud on mõeldud Euroopa põllumajandustootjate kaitsmiseks ja turu stabiilsuse tagamiseks ELis.
- Tollimaksumäärad võivad olenevalt konkreetsest tootest varieeruda 5–30% ulatuses.
- Näited hõlmavad järgmist:
- Nisu: 10% tariif.
- Juust: 12% tariif.
- Banaanid: 17% tariif.
- Tööstustooted
- Tööstuskaupadele, nagu masinad, seadmed, kemikaalid ja tekstiilid, kehtivad tavaliselt madalamad tollimaksud. Paljudele tööstustoodetele kehtib 0–5% tariif.
- Teatud kõrgtehnoloogilisi esemeid ja elektroonikaseadmeid (nt arvutid, nutitelefonid ja muu elektroonika) võib importida 0% tollimaksuga, kui need vastavad ELi standarditele.
- Tekstiilid ja rõivad
- Tekstiili- ja rõivatoodete, näiteks rõivaste ja kanga tollimaksumäär on sageli vahemikus 5–12%, olenevalt toote materjalist ja päritolust.
- Tarbekaubad
- Tarbekaupadele, nagu mööbel, kodumasinad ja muud mittekestvad kaubad, võidakse kehtestada tollimakse 2–12%.
- Autod
- Leetu imporditud autodele kehtib ELi tollisüsteemi osana tavaliselt 10% tollimaks, kuigi see võib varieeruda sõltuvalt konkreetse sõiduki päritolust ja spetsifikatsioonidest.
- Toiduained
- Töödeldud toiduainetele, nagu konservid, kastmed ja kondiitritooted, võidakse kehtestada 5–15% tariifid.
Spetsiaalsed imporditollimaksud ja kaubanduslepingud
Kuigi EL-il on ühtne tariifitabel, osaleb Leedu ka mitmes kaubanduslepingus, mis mõjutavad konkreetsete riikide ja toodete imporditollimakse.
Eritariifid teatud riikidest
Kuna Leedu on EL-i liige, on tal mitmesugused sooduskaubanduslepingud ELi mittekuuluvate riikide või piirkondadega. Need lepingud pakuvad tavaliselt vähendatud või nulltariife teatud riikidest pärit kaupadele.
- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA)
- EFTA liikmetest Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist pärit kaubad sisenevad Leetu EFTA-ELi vabakaubanduslepingu alusel sageli vähendatud tollimaksudega või ilma nendeta.
- Üldine soodustuste süsteem (GSP)
- Arengumaad saavad GSP raames eksportida kaupu ELi (ja laiemalt Leetu) vähendatud tariifidega.
- Näiteks sellistest riikidest nagu Bangladesh, India ja Pakistan võivad tooted Leetu siseneda madalamate tariifidega, eriti tekstiili-, jalatsi- ja põllumajandustoodete puhul.
- ELi vabakaubanduslepingud kolmandate riikidega
- EL on sõlminud vabakaubanduslepingud mitmete riikidega, näiteks Jaapani, Lõuna-Korea, Kanada ja Mehhikoga, mis pakuvad sooduskohtlemist mitmesugustele kaupadele.
- Näiteks Lõuna-Korea autod, elektroonika ja muud tööstustooted võivad Leetu siseneda vähendatud tariifidega.
Dumpinguvastased ja tasakaalustusmaksud
Leedu saab EL-i kaudu kehtestada dumpinguvastaseid ja tasakaalustustolle teatud riikidest imporditud kaupadele, kui tehakse kindlaks, et kaupu müüakse ebaõiglaselt madalate hindadega (dumping) või et eksportiv valitsus subsideerib neid. Need tollimaksud on mõeldud kohaliku tööstusharu kaitsmiseks ebaausa konkurentsi eest.
- Näide: ELis, sealhulgas Leedus, on kehtestatud Hiina terasetoodetele dumpinguvastased tollimaksud, et kaitsta kohalikke terasetootjaid alla omahinna impordi eest.
Erikaalutlused ja erandid
Mõned tooted võivad olla tollimaksudest vabastatud teatud asjaoludel, näiteks:
- Vähim arenenud riikide (LDC) tooted
- Vähim arenenud riikide import võib olla ELi algatuse „Kõik peale relvade“ (EBA) raames tollimaksuvaba. See mõjutab peamiselt põllumajandustooteid ja tekstiilitooteid.
- Keskkonna- ja rohelised tehnoloogiad
- EL on huvitatud keskkonnasäästlikkuse edendamisest ning teatud tooted, näiteks päikesepaneelid, tuuleturbiinid ja energiatõhusad seadmed, võivad olla abikõlblikud tollimaksuvabastuste või -vähenduse saamiseks.
- Isiklikud kaubad ja väikese väärtusega saadetised
- Isiklikud esemed ja väikese väärtusega saadetised (tavaliselt alla 150 euro) võivad mõnikord Leetu siseneda ilma märkimisväärsete tollimaksudeta.
Käibemaks
Lisaks tollimaksudele maksustatakse Leetu imporditud kaubad käibemaksuga. Leedus on standardne käibemaksumäär 21%. Teatud kaupadele, näiteks raamatutele, ravimitele ja meditsiiniseadmetele, kehtivad aga vähendatud käibemaksumäärad 5% või 9%.
Käibemaksu arvestatakse imporditud kauba väärtuselt, mis sisaldab tollimakse ja muid lisakulusid, näiteks saatmis- ja kindlustuskulusid.
Tolliprotseduurid ja dokumentatsioon
Kaupade import Leetu hõlmab mitmeid olulisi samme ja nõuab konkreetseid dokumente, sealhulgas:
- Tollideklaratsioonid: Kõik Leetu sisenevad kaubad tuleb deklareerida tolliasutuses ja esitada tollile impordideklaratsioon.
- Arved ja saatedokumendid: Tollideklaratsiooni toetamiseks on vaja kaubaarvet, pakkimisnimekirja ja konossementi või lennuveokirja.
- Päritolutõend: Kaubanduslepingute alusel vähendatud tariifide saamise õiguse kindlakstegemiseks võidakse vaja minna päritolusertifikaate.
Riigi faktid: Leedu
- Ametlik nimi: Leedu Vabariik
- Pealinn: Vilnius
- Suurimad linnad:
- Vilnius
- Kaunas
- Klaipėda
- Rahvaarv: Ligikaudu 2,7 miljonit (2023. aasta seisuga)
- Sissetulek elaniku kohta: ligikaudu 24 000 USA dollarit
- Ametlik keel: leedu
- Valuuta: euro (€)
- Asukoht: Leedu asub Euroopa kirdeosas, piirnedes põhjas Lätiga, idas ja lõunas Valgevenega, lõunas Poolaga ning läänes Läänemerega.
Geograafia
Leedu on kolmest Balti riigist (koos Läti ja Eestiga) suurim ning seda iseloomustab mitmekesine metsade, järvede, jõgede ja küngastega maastik. Riigis on parasvöötme kliima külmade talvede ja pehmete suvedega. Leedu Läänemere-äärne rannik pakub maalilisi randu ja sadamaid, millel on oluline roll riigi kaubanduses.
- Maastik: Valdavalt tasane, laugjate küngaste ja mitme suure järvega.
- Kliima: Parasvöötme kliima, sisemaal mandrilise ja rannikul merelise mõjuga.
- Peamised jõed: Neman, Vilnia ja Neris.
Majandus
Leedul on mitmekesine ja moodne majandus, mis on pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal iseseisvunud riigiks saamist kiiresti arenenud. Riik on läinud üle tsentraalselt planeeritud majanduselt turumajandusele ning viimastel aastakümnetel on see märkimisväärselt kasvanud.
- SKP: Leedu SKP on pidevalt kasvanud tänu tugevale tulemusele tööstus-, tehnoloogia- ja teenindussektoris.
- Peamised sektorid: tootmine, teenused, põllumajandus ja tehnoloogia.
- Eksport: Leedu ekspordib mitmesuguseid kaupu, sealhulgas masinaid, kemikaale, põllumajandustooteid ja elektriseadmeid. Peamised ekspordipartnerid on Saksamaa, Poola, Venemaa ja Läti.
Peamised tööstusharud
- Tootmine: Leedul on tugev tootmisbaas, mis toodab kemikaale, masinaid, elektroonikat ja toiduaineid.
- Tehnoloogia ja innovatsioon: Tehnoloogiasektor kasvab kiiresti, eriti Vilniuses ja Kaunases, keskendudes tarkvaraarendusele, IT-teenustele ja finantstehnoloogiale.
- Põllumajandus: Leedu on suur põllumajandustoodete, sealhulgas teravilja, piimatoodete ja kariloomade tootja.
- Energia: Energiasektor on üle läinud taastuvatele energiaallikatele, investeerides tuule-, päikese- ja biomassienergiasse.
Peamised kaubanduspartnerid
Leedu peamised kaubanduspartnerid on teised ELi riigid, eelkõige Saksamaa, Poola ja Läti, aga ka Venemaa, Hiina ja Ameerika Ühendriigid. Leedu saab kasu ka ELi-ülestest kaubanduslepingutest, mis hõlbustavad juurdepääsu laiematele turgudele.