Läti, Euroopa Liidu (EL) ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige, asub Põhja-Euroopa Läänemere piirkonnas. Riigi strateegiline asukoht ja tugevad kaubandussuhted naaberriikidega, nagu Eesti, Leedu, Venemaa ja Soome, muudavad selle oluliseks kaubandus- ja logistikakeskuseks Euroopa turul. Läti on osa ELi ühtsest turust, mis tähendab, et ta järgib ELi ühist tollipoliitikat, mis ühtlustab tariifimäärasid kõigi liikmesriikide jaoks.
ELi liikmena kohaldab Läti ELi ühist tollitariifistikku (CCT), mis standardiseerib imporditollimakse kaupadele, mis sisenevad Lätti väljastpoolt ELi. CCT kehtestab ühtsed tariifimäärad vastavalt tootekategooriale, välja arvatud teatud kaupadele, näiteks põllumajandustoodetele, kemikaalidele ja masinatele. See tähendab, et tariifimäärad on üldiselt samad kõigis ELi riikides, tagades võrdsed võimalused ettevõtetele kogu liidus.
Läti pakub aga sooduskohtlemist ka kaupadele, mis imporditakse riikidest, kellega EL on sõlminud vabakaubanduslepingud (FTA-d), näiteks Kanadast, Jaapanist ja Lõuna-Koreast, samuti riikidest, mis kuuluvad ELi üldise soodustuste süsteemi (GSP).
Läti tollitariifisüsteem
Ülevaade ELi ühisest tollitariifist (CCT)
Euroopa Liidu osana järgib Läti ühist tollitariifistikku (CCT), mis on süsteem, mis reguleerib ELi imporditud kaupadele kehtestatud tollimakse. CCT eesmärk on standardiseerida imporditariife, minimeerida haldustakistusi ja lihtsustada tolliprotseduure kõigis ELi liikmesriikides. See süsteem põhineb harmoneeritud süsteemil (HS), mis on ülemaailmne toodete klassifikatsioon, mida tolliasutused kasutavad tollimaksude määramiseks toote omaduste ja klassifikatsioonikoodide põhjal.
- Väärtuselised tollimaksud: Enamikule Lätti imporditud kaupadele kohaldatakse väärtuselisi tollimakse, mis arvutatakse protsendina toote tolliväärtusest. Tolliväärtus sisaldab kauba maksumust, kindlustust ja veokulusid (CIF).
- Eritollimaksud: Lisaks väärtuselistele tollimaksudele võivad teatud toodetele kehtida ka eritollimaksud. Need tollimaksud arvutatakse selliste tegurite põhjal nagu kauba kaal, maht või kogus, mitte selle väärtus.
- Aktsiisimaksud: Teatud kaupadele, näiteks alkoholile, tubakale ja energiatoodetele, kohaldatakse täiendavaid aktsiisimakse. Neid maksustatakse tavaliselt kindla summana ühiku kohta (nt liitri või kilogrammi kohta).
- Tolliväärtuse määramine: Imporditud kauba tolliväärtus määratakse tehinguväärtuse meetodil, mis on kauba eest makstud hind selle eksportimisel ELi. See hõlmab transpordi-, kindlustus- ja muid lisakulusid.
Erinevate tootekategooriate tollimaksumäärad
Läti imporditariifid järgivad sama struktuuri kui ülejäänud EL, mis põhineb ühisel tollitariifil. Allpool on toodud peamised tootekategooriad, mida Lätti tavaliselt imporditakse, koos nendega seotud tariifimääradega.
Põllumajandustooted
Nagu enamik ELi riike, tugineb ka Läti sisenõudluse rahuldamiseks nii sisemisele põllumajandustoodangule kui ka impordile. Kuigi ELil on ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP), mis toetab sisemist põllumajandust, on import nõudluse rahuldamiseks siiski vajalik, eriti toodete puhul, mida ei saa kohapeal toota või mis on hooajaväliselt saadaval. Põllumajandustoodete imporditollimaksud võivad varieeruda sõltuvalt toote tüübist ja sellest, kas päritoluriigil on mingeid sooduskaubanduslepinguid.
Teraviljad ja teraviljad
- Nisu, rukis, oder ja mais: Imporditud teraviljale ja teraviljale kohaldatakse tavaliselt 0–5% väärtuselist tollimaksu, olenevalt teravilja tüübist. Neid tariife võidakse aga vähendada ELi tarnetingimuste või kaubanduspartneritega sõlmitud lepingute alusel.
- Riis: Riisile, eriti sellistest riikidest nagu India ja Tai pärit riisile, kehtib üldiselt 10–20% tariif. See on tingitud ELi püüdlustest kaitsta oma teraviljatoodangut.
Puu- ja köögiviljad
- Värsked puuviljad (õunad, tsitrusviljad, viinamarjad): Värskete puuviljade imporditollimaksud jäävad enamiku toodete puhul vahemikku 0–8%, kuigi teatud puuviljade, näiteks banaanide puhul võib olla kõrgem tariif kuni 15%.
- Töödeldud puuviljad: Konservpuuviljadele ja puuviljamahladele määratakse tavaliselt 10–15% tollimaks, olenevalt tootest.
Liha ja loomsed tooted
- Veiseliha: Veiselihatoodetele kohaldatakse tavaliselt 12–20 % imporditollimaksu, et kaitsta ELi tootjaid. Täpne määr sõltub konkreetsest lihatükist.
- Sealiha: Sealiha impordi suhtes kohaldatakse üldiselt umbes 12% tollimaksu.
- Linnuliha: Linnulihatoodete, näiteks kanaliha impordi suhtes kohaldatakse üldiselt 12–17% suurust tollimaksu.
- Piimatooted: Piimatoodetele, sealhulgas piimale, juustule ja võile, kohaldatakse umbes 10–20% suuruseid tariife.
Suhkur ja magusained
- Suhkur: Suhkru impordi suhtes kehtivad kõrged tariifid, mis jäävad tavaliselt vahemikku 15–30%, eriti toorsuhkru puhul, mis on osa ELi püüdlustest kaitsta oma suhkrutootjaid. Rafineeritud suhkru tariif on 5%.
Tööstustooted ja masinad
Läti impordib märkimisväärses koguses tööstuskaupu, sealhulgas masinaid, kemikaale ja toorainet oma tootmissektorile. Tööstuskaupade imporditollimaksud on üldiselt madalamad kui põllumajandustoodetel, kuna EL soodustab tööstuskaubandust ja investeeringuid.
Masinad ja mehaanilised seadmed
- Tööstusmasinad: Tööstusmasinate tariif on tavaliselt 0–5%, mis peegeldab ELi pühendumust majandusarenguks vajalike masinate impordi hõlbustamisele.
- Elektriseadmed: Elektrimasinate, sealhulgas trafode ja elektrimootorite impordi suhtes kohaldatakse üldiselt 0–5% tariife.
Autod ja sõidukid
- Sõiduautod: Sõiduautodele kehtib ELi ühise tollitariifistiku kohaselt 10% tariif.
- Kommertssõidukid: Veoautode, busside ja muude kommertssõidukite puhul on tariifid tavaliselt 10–20%, olenevalt sõiduki kaalust ja klassifikatsioonist.
Tarbekaubad
Läti on arenenud majandusega riik, mistõttu imporditakse mitmesuguseid tarbekaupu elektroonikast rõivasteni. Tarbekaupade tariifid võivad varieeruda sõltuvalt tootest ja sellest, kas kehtivad spetsiaalsed kaubanduslepingud.
Elektroonika ja elektrikaubad
- Nutitelefonid, arvutid ja telerid: Tarbeelektroonikale kehtivad tavaliselt madalad tariifid, mis jäävad vahemikku 0–5%. See on kooskõlas ELi eesmärgiga soodustada tehnoloogiatoodete importi.
- Kodumasinad: Suurematele kodumasinatele, nagu külmikud, pesumasinad ja kliimaseadmed, kehtivad umbes 5% tariifid.
Rõivad ja tekstiil
- Rõivad: Rõivaste ja tekstiiltoodete impordi suhtes kohaldatakse üldiselt 10–20% suuruseid tariife, olenevalt materjalidest ja toote klassifikatsioonist.
- Jalatsid: Imporditud jalatsitele kehtestatakse tavaliselt 8–17% tariifid.
Spetsiaalsed imporditollimaksud ja kaubandussoodustused
ELi liikmena saab Läti kasu ELi vabakaubanduslepingutest (FTA-dest) ja sooduskohtlemisest teatud riikidest või piirkondadest pärit kaupadele. Need lepingud vähendavad või kaotavad tariife paljudele toodetele riikidest, mis on ELiga kaubanduslepingud sõlminud. Mõned neist riikidest on:
Soodustariifiga riigid
- Euroopa Majanduspiirkond (EMP): EMP riikide (Island, Norra, Liechtenstein) toodetele Lätti sisenemisel kehtivad tavaliselt nulltariifid.
- Vabakaubanduslepingutega (FTA-dega) riigid: Läti pakub soodustariife sellistest riikidest nagu Lõuna-Korea, Kanada, Jaapan ja Šveits pärit kaupadele. Nende lepingute kohaselt võivad kaubad Lätti siseneda kas tollimaksuvabalt või vähendatud tariifiga.
- Üldine soodustuste süsteem (GSP): Läti kohaldab ELi GSP-d arengumaade kaupadele. See võimaldab nende riikide tooteid importida vähendatud tariifidega või tollimaksuvabalt.
Eritooted eranditega
- Põllumajandustooted: Teatud tundlikele põllumajandustoodetele, nagu suhkur, riis ning mõned puu- ja köögiviljad, kehtivad kõrgemad tariifid, kuid kaubad riikidest, kes saavad kasu algatusest „ Kõik peale relvade“ (EBA), näiteks vähim arenenud riigid, võivad siseneda vähendatud või nulltollimaksuga.
- Energiatooted: Energiatoodete, näiteks nafta ja maagaasi impordi suhtes kohaldatakse üldiselt 0% tariife, kuigi võidakse kohaldada aktsiisimakse.
Riigi faktid
- Ametlik nimi: Läti Vabariik
- Pealinn: Riia
- Rahvaarv: ligikaudu 1,85 miljonit (2023)
- Sissetulek elaniku kohta: ligikaudu 20 000 dollarit (2023)
- Ametlik keel: läti
- Valuuta: euro (EUR)
- Asukoht: Läti asub Põhja-Euroopa Läänemere piirkonnas, piirnedes põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läänes piirneb riigi rannajoon Läänemerega.
Geograafia
- Lätil on mitmekesine geograafiline iseloom tihedate metsade, järvede ja ulatusliku rannajoonega. Maastik on enamasti tasane, kusjuures märkimisväärne osa maismaast on kaetud metsaga.
- Lätis on parasvöötme kliima külmade talvede ja pehmete suvedega. Riigis on aastaringselt mõõdukas sademete hulk.
Majandus
- Läti majandus on avatud ja sõltub suuresti rahvusvahelisest kaubandusest, mille võtmesektorite hulka kuuluvad tootmine, põllumajandus, teenused ja transport.
- Teenindussektor on Läti SKP suurim panustaja, millele järgnevad tööstus ja põllumajandus. Riik on Balti piirkonnas oluline tegija logistika, kaubanduse ja finantsteenuste valdkonnas .
Peamised tööstusharud
- Tootmine: Läti tootmissektor on mitmekesine, hõlmates elektroonikat, masinaid, kemikaale ja toiduainete töötlemist.
- Põllumajandus: Läti toodab teravilja, piimatooteid, liha ja köögivilju. Riik on tuntud oma metsatööstuse poolest , millel on majanduses oluline roll.
- Transport ja logistika: Tänu oma strateegilisele asukohale on Läti oluline transiidikeskus Euroopa, Venemaa ja Aasia vahel liikuvatele kaupadele.