India, üks maailma suurimaid ja kiiremini kasvavaid majandusi, omab täpselt määratletud tollitariifide struktuuri, mis on loodud rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks ja kodumaise tööstuse kaitsmiseks. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmena järgib India rahvusvahelisi kaubanduseeskirju, rakendades samal ajal ka oma tariifipoliitikat, mis vastab kohaliku tööstuse vajadustele, edendab industrialiseerimist ja tagab tulude genereerimise. India tariifimäärad on liigitatud harmoneeritud süsteemi (HS) koodide alusel, mis liigitavad kaubad erinevatesse kategooriatesse, muutes asjakohaste tariifide kohaldamise lihtsamaks. India valitsus kehtestab ka spetsiaalsed imporditollimaksud konkreetsete probleemide, näiteks turu moonutamise, keskkonnaprobleemide või geopoliitiliste tegurite lahendamiseks.
India tollitariifide struktuur
India üldine tariifipoliitika
India tollitariifisüsteemi reguleerib 1962. aasta tolliseadus ja muud asjakohased õigusaktid. Riik kohaldab väärtuselisi tariife (arvutatakse protsendina kauba väärtusest) laia tootekategooriate valiku suhtes, kusjuures tariifid jäävad vahemikku 0–150%. India tariifipoliitika üldine struktuur keskendub järgmisele:
- Tulude genereerimine: Tollimaksud on valitsuse peamine tuluallikas.
- Kodumaise tööstuse kaitse: Kohalike toodetega konkureerivatele kaupadele, eriti sellistes sektorites nagu põllumajandus, tekstiil ja elektroonika, kohaldatakse kõrgemaid tariife.
- Olulise impordi edendamine: Madalamaid tariife kohaldatakse olulistele kaupadele, nagu ravimid, toorained ja kohalikuks tootmiseks vajalikud masinad.
- Tööstus- ja keskkonnaeesmärgid: tariife kasutatakse poliitilise vahendina industrialiseerimise edendamiseks, kodumaise toodangu ergutamiseks ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks.
Tariifisüsteem koosneb mitmest komponendist:
- Põhitollimaks (BCD): peamine imporditollimaks, mida kohaldatakse kõikidele imporditud kaupadele.
- Integreeritud kaupade ja teenuste maks (IGST): Rakendatakse Indiasse imporditud kaupadele ja teenuste maks, mis on samaväärne siseriikliku käibemaksuga.
- Sotsiaalhoolekande lisatasu: sotsiaalhoolekande algatuste tollimaksule lisanduv täiendav maks.
- Spetsiaalne lisatollimaks (SAD): Kehtestatakse konkreetsetele kaupadele kodumaise tööstuse kaitsmiseks, eriti elektroonika ja autode puhul.
Soodustariifide lepingud
India on allkirjastanud mitu sooduskaubanduslepingut, pakkudes partnerriikidest imporditud teatud toodetele vähendatud või nulltariife. Nende lepingute hulka kuuluvad:
- Vabakaubanduslepingud (FTA-d): Indial on vabakaubanduslepingud selliste riikidega nagu Jaapan, Lõuna-Korea ja ASEANi liikmed, vähendades paljude toodete tariife.
- Lõuna-Aasia vabakaubanduspiirkond (SAFTA): SAFTA edendab India ja teiste Lõuna-Aasia riikide, sealhulgas Bangladeshi, Nepali, Bhutani ja Sri Lanka vahel kaubeldavate kaupade tariifide vähendamist.
- Üldine soodustuste süsteem (GSP): India saab kasu Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide GSP-kavadest, mis võimaldavad tema ekspordile vähendatud tariife.
Spetsiaalsed imporditollimaksud ja -piirangud
Lisaks põhitariifidele kehtestab India teatud toodetele eritollimaksud, et lahendada selliseid probleeme nagu turudumping, kaubanduse tasakaalustamatus või keskkonnaprobleemid. Nende hulka kuuluvad:
- Dumpinguvastased tollimaksud: Kohaldatakse turuhinnast madalama hinnaga imporditud kaupadele, et vältida ebaausat konkurentsi kohalike tootjatega.
- Tasakaalustavad tollimaksud: Kehtestatakse imporditud kaupadele, mis saavad kasu välismaistest subsiidiumidest, luues välismaistele eksportijatele ebaõiglase eelise.
- Kaitsetollimaksud: Ajutiselt kehtestatud tollimaksud kodumaise tööstuse kaitsmiseks impordi ootamatu suurenemise eest.
- Keskkonnamaksud: Kohaldatakse kaupadele, mis avaldavad negatiivset mõju keskkonnale, näiteks plastile ja suure heitkogusega sõidukitele.
Tootekategooriad ja vastavad tariifimäärad
Põllumajandustooted
1. Piimatooted
Indial on suur piimatööstus, kuid riik impordib siiski mõningaid piimatooteid sisenõudluse rahuldamiseks. Piimatoodete impordile kehtestatakse tariife, et kaitsta kohalikke piimakarjakasvatajaid ja tagada samal ajal tarbijatele taskukohased hinnad.
- Põhitariif: Piimatoodetele, näiteks piimapulbrile, võile ja juustule, kohaldatakse tariife vahemikus 30–60%.
- Eritollimaksud: Dumpinguvastased tollimaksud võidakse kehtestada piimatoodetele riikidest, kus subsiidiumid või turgu moonutavad tavad kahjustavad kohalikke tootjaid.
2. Liha ja linnuliha
India impordib sisenõudluse rahuldamiseks mitmesuguseid lihatooteid, eriti külmutatud linnuliha. Tariifid on aga üles ehitatud kohalike loomakasvatajate kaitsmiseks.
- Põhitariif: Lihatoodete, sealhulgas veise-, sea- ja linnuliha tariifid jäävad vahemikku 30–50%.
- Eritollimaksud: Turu küllastumise vältimiseks ja kohalike tootjate kaitsmiseks võidakse kohaldada impordikvoote ja dumpinguvastaseid tollimakse.
3. Puu- ja köögiviljad
India on peamine puu- ja köögiviljade tootja, kuid impordib ka teatud tooteid, eriti hooajaväliseid puuvilju ja eksootilisi köögivilju.
- Põhitariif: Värskete puu- ja köögiviljade tariifid jäävad üldiselt vahemikku 10–30%.
- Soodustariifid: vähendatud tariife kohaldatakse impordile riikidest, kellega Indial on vabakaubanduslepingud, näiteks ASEANi riikidest.
- Eritollimaksud: Kohalike põllumeeste kaitsmiseks tippsaagihooajal võidakse kehtestada hooajalisi tariife.
Tööstuskaubad
1. Autod ja autoosad
Indial on tugev autotööstus ning imporditud sõidukite ja autoosade tariifid on üles ehitatud nii, et kaitsta kodumaist tootmist ja montaaži.
- Põhitariif: Imporditud sõidukitele kehtivad tariifid vahemikus 60–150%, olenevalt sõiduki tüübist ja mootori suurusest. Autoosade tariifid jäävad vahemikku 10–35%.
- Erimaksud: Luksusautodele kehtestatakse lisatasud ja suure heitkogusega sõidukitele võidakse kehtestada keskkonnamaksud, et edendada puhtamate alternatiivide kasutamist.
2. Elektroonika ja tarbekaubad
India impordib laia valikut tarbeelektroonikat, näiteks nutitelefone, telereid ja sülearvuteid, kuid riigis on ka kasvav elektroonikatootmise sektor.
- Põhitariif: Indiasse imporditud elektroonikale kehtivad tariifid vahemikus 10–20%, olenevalt tootekategooriast.
- Soodustariifid: Vabakaubanduslepingutega riikidest, näiteks Lõuna-Koreast ja Jaapanist, imporditud elektroonikale kehtivad vähendatud tariifid.
- Eritollimaksud: Teatud elektroonikaseadmetele, näiteks nutitelefonidele, võidakse India algatuse „Make in India“ raames kehtestada täiendavaid tolle või lisatasusid, et soodustada kodumaist tootmist.
Tekstiil ja rõivad
1. Riietus
India on tekstiilitööstuse ja -ekspordi maailmas juhtival kohal, kuid impordib sisenõudluse rahuldamiseks ka teatud tüüpi rõivaid. Kohaliku tekstiilitööstuse kaitsmiseks kohaldatakse tariife.
- Põhitariif: Rõivaste impordile kehtivad tariifid vahemikus 10–30%, olenevalt rõivatüübist ja materjalist.
- Soodustariifid: Vabakaubanduslepingute kohaselt võivad selliste riikide nagu Bangladesh, Sri Lanka ja Vietnam rõivad saada kasu vähendatud või nulltariifidest.
- Eritollimaksud: Dumpinguvastased tollimaksud võidakse kehtestada odavate rõivaste impordile sellistest riikidest nagu Hiina, kui leitakse, et need kahjustavad kodumaiseid tootjaid.
2. Jalatsid
India impordib märkimisväärses koguses jalatseid, eriti luksus- ja spetsialiseeritud jalatseid. Kodumaiste tootjate kaitsmiseks ja taskukohase impordi tagamiseks kohaldatakse tariife.
- Põhitariif: Jalatsite imporditariifid jäävad vahemikku 10–35%, olenevalt jalatsi tüübist ja materjalist.
- Soodustariifid: vähendatud tariife kohaldatakse jalatsite impordile riikidest, kellega Indial on vabakaubanduslepingud, näiteks ASEANi liikmesriikidest.
- Eritollimaksud: Ebaausate kaubandustavade, näiteks dumpinguga seotud riikide jalatsitele võidakse kehtestada täiendavaid tollimakse.
Toorained ja kemikaalid
1. Metalltooted
India impordib oma ehitus- ja töötleva tööstuse jaoks mitmesuguseid metalltooteid, mille tariifid on üles ehitatud nii, et need tasakaalustaksid siseturu toodangu vajadusi ja tööstusnõudlust.
- Põhitariif: Metalltoodete, sealhulgas terase, alumiiniumi ja vase tariifid jäävad vahemikku 7,5–15%.
- Eritollimaksud: Selliste riikide nagu Hiina metalltoodete suhtes võidakse kehtestada dumpinguvastased tollimaksud, kui leitakse, et neid subsideeritakse või müüakse turuhinnast madalama hinnaga.
2. Keemiatooted
India keemiasektor kasvab ning riik impordib laia valikut kemikaale tööstuslikuks, põllumajanduslikuks ja farmaatsiaotstarbeks.
- Põhitariif: Keemiatoodete, sealhulgas väetiste, tööstuskemikaalide ja ravimite suhtes kohaldatakse 5–12% tariife.
- Soodustariifid: Vähendatud tariife kohaldatakse kemikaalide impordile vabakaubanduslepingutega riikidest, näiteks Jaapanist ja Lõuna-Koreast.
- Erikohustused: Teatud ohtlike kemikaalide suhtes võidakse nende mõju tõttu rahvatervisele ja keskkonnale kohaldada täiendavaid piiranguid või keskkonnamakse.
Masinad ja seadmed
1. Tööstusmasinad
India impordib oma tootmise ja taristu arendamise toetamiseks suures koguses tööstusmasinaid. Nende toodete tariifid on üldiselt madalad, et ergutada investeeringuid ja tootmist.
- Põhitariif: Tööstusmasinatele kohaldatakse tariife vahemikus 5–10%, olenevalt seadme tüübist ja kasutusest.
- Soodustariifid: VKA partnerriikidest, näiteks Jaapanist ja Lõuna-Koreast, imporditavate masinate puhul võidakse kohaldada vähendatud tariife.
- Erikohustused: Masinatele, mis ei vasta kohalikele ohutus- või keskkonnastandarditele, võidakse kehtestada täiendavaid kohustusi.
2. Meditsiiniseadmed
Meditsiiniseadmed on India tervishoiusüsteemi jaoks eluliselt tähtsad ning nende toodete tariife hoitakse madalal, et tagada taskukohane juurdepääs tervishoiutehnoloogiatele.
- Põhitariif: Meditsiiniseadmete, sealhulgas diagnostikavahendite, haiglatarvete ja kirurgiliste instrumentide tariifid on üldiselt 0–7,5%.
- Soodustariifid: Meditsiiniseadmetele riikidest, kellega Indial on vabakaubanduslepingud, võidakse kohaldada vähendatud tariife.
- Erikohustused: Tervishoiualaste hädaolukordade, näiteks COVID-19 pandeemia ajal võib India piisava kättesaadavuse tagamiseks loobuda kriitiliste meditsiinitarvete tariifidest.
Päritoluriigil põhinevad erilised imporditollimaksud
Teatud riikidest pärit toodete imporditollimaksud
India võib kehtestada teatud riikidest pärit kaupadele spetsiaalsed imporditollimaksud või -piirangud, mis põhinevad kaubandustavadel, geopoliitilistel teguritel või majanduslikel kaalutlustel. Nende hulka kuuluvad:
- Hiina: India on kehtestanud dumpinguvastased tollimaksud mitmetele Hiinast pärit toodetele, sealhulgas terasele, elektroonikale ja kemikaalidele, vastuseks murele turudumpingu ja ebaõiglase hinnakujunduse pärast.
- Ameerika Ühendriigid: Vastuseks USA kehtestatud tariifidele India terasele ja alumiiniumile on India kehtestanud teatud USA kaupadele, sealhulgas mandlitele, õuntele ja muudele põllumajandustoodetele, kõrgemad tariifid.
- Pakistan: Pärast poliitilisi pingeid tõstis India 2019. aastal Pakistanist imporditavate kaupade tariife 200%-ni, keelates sisuliselt enamiku kahe riigi vahelisest kaubandusest.
Tariifsed soodustused arengumaadele
India annab teatud arengumaadest pärit kaupadele sooduskohtlemise mitmesuguste kaubanduslepingute alusel. Nende hulka kuuluvad:
- Lõuna-Aasia vabakaubanduspiirkond (SAFTA): SAARCi riikidest, nagu Bangladesh, Nepal, Bhutan ja Sri Lanka, imporditud kaupadele kehtivad vähendatud tariifid.
- Vähim arenenud riigid (LDC-d): India pakub tollimaksuvaba tariifisoodustuse (DFTP) kava raames tollimaksuvaba juurdepääsu laiale valikule vähim arenenud riikide toodetele.
Olulised faktid India kohta
- Ametlik nimi: India Vabariik
- Pealinn: New Delhi
- Suurimad linnad:
- Mumbai
- Delhi
- Bangalore
- Sissetulek elaniku kohta: 2100 USD (2023. aasta seisuga)
- Rahvaarv: ligikaudu 1,4 miljardit
- Ametlikud keeled: hindi ja inglise keel (tunnustatud on mitu piirkondlikku keelt)
- Valuuta: India ruupia (INR)
- Asukoht: asub Lõuna-Aasias, piirneb läänes Pakistaniga, põhjas Hiina ja Nepaliga, kirdes Bhutaniga ning idas Bangladeshi ja Myanmariga. Indial on ulatuslik rannajoon mööda India ookeani.
India geograafia, majandus ja peamised tööstusharud
India geograafia
India on pindalalt maailma suuruselt seitsmes riik ning seda iseloomustab mitmekesine maastik, mis hõlmab põhjas Himaalaja mäestikku, läänes Thari kõrbe, idas troopilisi vihmametsi ja lõunas rannikutasandikke. Riigis on mitmekesine kliima, alates külmadest mägipiirkondadest kuni kuumade troopiliste aladeni, kus mussoonvihmad mängivad põllumajanduses olulist rolli.
India majandus
India on üks maailma suurimaid ja kiiremini kasvavaid majandusi, mille SKP ületas 2023. aastal 3 triljonit USA dollarit. Majandus on segu traditsioonilisest külapõllundusest, tänapäevasest põllumajandusest, käsitööst, paljudest erinevatest tööstusharudest ja arvukatest teenindussektoritest. Indias on suur ja kvalifitseeritud tööjõud ning selle majanduskasvu on vedanud sellised sektorid nagu infotehnoloogia, telekommunikatsioon, farmaatsiatööstus ja tootmine.
India majandus on tugevalt ekspordile orienteeritud, peamiste ekspordiartiklite hulka kuuluvad naftatooted, tekstiilid, ehted, masinad ja kemikaalid. India on ka tooraine, kapitalikaupade ja tarbekaupade peamine importija. Riik on teinud tööd oma ülemaailmsete kaubanduspartnerluste tugevdamiseks vabakaubanduslepingute ja kahepoolsete lepingute kaudu, aidates laiendada oma mõjuvõimu maailmamajanduses.
India peamised tööstusharud
1. Infotehnoloogia (IT)
India on IT-teenuste sektoris ülemaailmne liider, kus suured ettevõtted nagu Tata Consultancy Services (TCS), Infosys ja Wipro pakuvad teenuseid kogu maailmas. See sektor on India eksporditulu ja tööhõive peamine toetaja.
2. Ravimid
India farmaatsiatööstus on üks maailma suurimaid, tootes nii geneerilisi ravimeid kui ka toimeaineid (API-sid) ülemaailmsetele turgudele. Indiat tuntakse kui “maailma apteeki”, mis pakub arengumaadele taskukohaseid ravimeid.
3. Põllumajandus
Põllumajandus on India majanduse jaoks endiselt kriitilise tähtsusega sektor, mis annab tööd suurele osale elanikkonnast. Peamiste põllukultuuride hulka kuuluvad riis, nisu, suhkruroog, puuvill ja vürtsid. India on ka suur puu- ja köögiviljade ning piimatoodete tootja.
4. Autotööstus
Indias on tugev autotööstussektor, mis toodab igal aastal miljoneid sõidukeid. Indias tegutsevad suured kodumaised ja rahvusvahelised tootjad, näiteks Tata Motors, Maruti Suzuki ja Hyundai.
5. Tekstiil ja rõivad
India tekstiili- ja rõivatööstus on üks vanimaid riigis ning on endiselt suur tööandja ja eksportija. Sektor toodab laia valikut tooteid, alates puuvillast tekstiilidest kuni luksuslike rõivasteni, ning saab valitsuse toetust selliste programmide kaudu nagu tehnoloogia uuendamise fondi (TUFS).