Kagu-Euroopas asuv Kreeka on Euroopa Liidu (EL) liige ja euroala osa. EL-i liikmesriigina järgib Kreeka ELi mittekuuluvatest riikidest impordi puhul ELi ühist tollitariifistikku (CCT). Kreeka impordi tariifimäärad määratakse harmoneeritud süsteemi (HS) koodiklassifikatsiooni alusel ja need võivad varieeruda sõltuvalt tootekategooriast ja päritoluriigist. Teistest EL-i riikidest imporditud kaupadele tollimakse ei kohaldata, samas kui ELi mittekuuluvate riikide toodetele võivad kehtida erinevad tariifimäärad, sealhulgas spetsiaalsed imporditollimaksud.
Tariifistruktuur Kreekas
Kreeka järgib Euroopa Liidu ühist tollitariifistikku (CCT), mis tähendab, et ELi mittekuuluvatest riikidest imporditud toodetele kehtivad samad tariifimäärad, mis kehtivad kõigis ELi liikmesriikides. Kohaldatavate tariifide tüübid on järgmised:
- Väärtuseline tollimaks: imporditud kauba väärtusel põhinev protsent (nt 10% toote väärtusest).
- Koguseline tollimaks: fikseeritud summa, mis põhineb imporditud kauba kogusel või kaalul (nt 2 eurot kilogrammi kohta).
- Kombineeritud tollimaks: väärtuseliste ja eritollimaksude segu, olenevalt tootest.
Lisaks tollimaksudele maksustatakse imporditud kaubad ka käibemaksuga ja neile võidakse määrata aktsiisimaks, eriti selliste kaupade puhul nagu alkohol, tubakas ja energiatooted.
Kreeka saab ELi osana kasu ka sooduskaubanduslepingutest, sealhulgas üldisest soodustuste süsteemist (GSP), mis pakub madalamaid tariife või tollimaksuvaba juurdepääsu teatud arengumaade toodetele.
Tariifimäärad tootekategooriate kaupa
1. Põllumajandustooted ja toiduained
Põllumajandustoodete ja toiduainete suhtes kohaldatakse sageli kõrgemaid tariife nende olulisuse tõttu Kreeka majandusele, eriti kuna põllumajandusel on riigi sisetoodangus võtmeroll. Toidukaupade import on kohalike tootjate kaitsmiseks rangelt reguleeritud.
1.1. Puu- ja köögiviljad
- Värsked puuviljad: Värskete puuviljade imporditariifid jäävad vahemikku 5–15%, olenevalt puuvilja tüübist. Näiteks tsitrusviljadele kehtib umbes 10% maksumäär, samas kui troopilistele puuviljadele, näiteks banaanidele, kehtivad kõrgemad määrad.
- Köögiviljad: Värskete ja külmutatud köögiviljade imporditollimaksud jäävad vahemikku 0–14%.
- Töödeldud puu- ja köögiviljad: Konserveeritud või külmutatud puu- ja köögiviljadele kohaldatakse üldiselt 10–20% maksumäära.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- ELi mittekuuluvate riikide banaanid: Kohaldatakse ligikaudu 75 euro suurust eritariifi tonni kohta.
- Teatud puuviljad teatud riikidest: toodetele, näiteks tsitrusviljadele, mis pärinevad mittesoodusriikidest, võidakse kehtestada eritariifid, olenevalt kvootidest.
1.2. Piimatooted
- Piim: Piima impordile kohaldatakse 20–30% suurust maksu, olenevalt piima tüübist ja sellest, kas tegemist on värske või pulbrilise piimaga.
- Juust: Juustu imporditariifid jäävad vahemikku 5–25%, kusjuures pehmetele juustudele, näiteks fetale, kehtivad tavaliselt madalamad maksumäärad kui kõvadele juustudele.
- Või ja koor: Nendele toodetele kehtivad tariifid vahemikus 10–30%.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- ELi mittekuuluvate riikide juust: Vabakaubanduslepinguteta riikidest pärit juustule võidakse kohaldada kõrgemaid tollimakse, mis mõnikord ületavad 140 eurot 100 kilogrammi kohta.
1.3. Liha ja linnuliha
- Veiseliha: Imporditud veiselihale rakendatakse 12–30% maksu, olenevalt sellest, kas see on värske, külmutatud või töödeldud.
- Sealiha: Sealiha impordi suhtes kohaldatakse üldiselt tariife vahemikus 10–20%.
- Linnuliha: Linnulihatoodetele kehtivad tariifid 15–20%, töödeldud linnulihale aga kõrgemad.
Impordi eritingimused:
- USA veiseliha: USA veiseliha impordile kehtivad täiendavad piirangud ja tariifid, mis tulenevad hormoonidega töödeldud liha käsitlevatest ELi määrustest, kusjuures kvoodiülesele veiselihale kehtivad märkimisväärsed tariifid.
2. Tööstuskaubad
Tööstuskaubad on Kreeka üks peamisi impordiartikleid, sealhulgas tekstiilid, masinad ja tarbeelektroonika. Nende kaupade tariifimäärad määratakse nende klassifikatsiooni järgi ja varieeruvad sageli olenevalt töötlemisastmest.
2.1. Tekstiil ja rõivad
- Puuvillased tekstiilid: Puuvillaste kangaste ja rõivaste tariifid on tavaliselt 8–12%, olenevalt sellest, kas tegemist on tooraine või valmistoodetega.
- Sünteetilised tekstiilid: Sünteetilistest kiududest, näiteks polüestrist või nailonist, valmistatud tooteid maksustatakse määraga 5–10%.
- Jalatsid: Nii nahast kui ka sünteetilisest materjalist jalatsitele kohaldatakse üldiselt 12–17% tariife.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Arengumaadest (nt Bangladesh) pärit tekstiilid: ELi üldise soodustuste süsteemi (GSP) raames võivad kehtida soodustariifid või tollimaksuvaba juurdepääs, mis soodustab importi teatud arengumaadest.
2.2. Masinad ja elektroonika
- Tööstusmasinad: Tööstus- ja põllumajandusmasinate impordi suhtes kohaldatakse tavaliselt 0–5% maksu, mis peegeldab nende olulisust Kreeka tööstusbaasile.
- Tarbeelektroonika: Televisioonidele, raadiotele ja mobiiltelefonidele kehtivad tootest olenevalt 5–10% tariifid.
- Arvutid ja välisseadmed: Arvutitele ja nendega seotud seadmetele kohaldatakse üldiselt 0% tariife tänu infotehnoloogia lepingule (ITA), mis kaotab paljude kõrgtehnoloogiliste toodete tariifid.
Impordi eritingimused:
- Arengumaadest pärit masinad: Arengumaadest imporditud masinatele võivad kehtida vähendatud tariifid, mis soodustavad tööstuslikku arengut.
2.3. Autod ja autoosad
- Sõiduautod: Autode imporditollimaksud on 10% ja luksusautodele lisanduvad täiendavad maksud.
- Veoautod ja tarbesõidukid: Veoautode ja muude tarbesõidukite tariifid jäävad vahemikku 5–10%, olenevalt mootori suurusest ja töömahust.
- Autoosad: Autoosade, näiteks mootorite ja pidurite suhtes kohaldatakse 4–8% tariife.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Jaapani autod: ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (EPA) alusel on teatud Jaapani autode tariife vähendatud ning mõned kategooriad on nüüd tollimaksuvabad.
3. Keemiatooted
Keemiatooted, sealhulgas ravimid ja plast, on Kreeka jaoks eluliselt tähtsad impordiartiklid. Nende toodete tariifid varieeruvad sõltuvalt nende kasutusest – kas tööstuslikuks otstarbeks või valmis tarbekaupadena.
3.1. Ravimid
- Ravimid: Farmaatsiatoodetele kohaldatakse üldiselt 0% tariife, mis tagab taskukohase juurdepääsu olulistele ravimitele.
- Mittemeditsiinilised keemilised ühendid: Tööstuslikuks kasutamiseks mõeldud kemikaalide impordi suhtes kohaldatakse tariife 3–6%, olenevalt nende klassifikatsioonist.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Ravimid väljastpoolt ELi: Kui tooted ei vasta ELi tervise- ja ohutusnõuetele, võivad kehtida teatud piirangud või kõrgemad tariifid.
3.2. Plastid ja polümeerid
- Toorplastid: Toorplastide, näiteks polümeeride, tariifid on tavaliselt umbes 6,5%.
- Plasttooted: Valmis plasttooted, sh pakendid ja tarbekaubad, maksustatakse 3–8% määraga.
4. Puit- ja paberitooted
4.1. Saematerjal ja puit
- Toorpuit: Töötlemata puidu imporditollimaksud jäävad vahemikku 0–2%, mis soodustab selle kasutamist ehituses ja tootmises.
- Töödeldud puit: töödeldud puittoodete, näiteks vineeri ja spooni tariifid on tavaliselt 4–6%.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Teatud riikidest pärit puit: Jätkusuutmatu metsaraie tavadega riikidest imporditud puidule võidakse kohaldada täiendavaid tollimakse.
4.2. Paber ja papp
- Ajalehepaber: Ajalehepaberi import on sageli tollimaksuvaba, et toetada kohalikku kirjastustööstust.
- Kaetud paber: Kaetud või läikiva paberi toodetele kehtivad 3–7% imporditariifid.
- Pakkematerjalid: Papi ja pakkematerjalide suhtes kohaldatakse üldiselt 5–8% maksumäära.
5. Metallid ja metalltooted
5.1. Raud ja teras
- Toorteras: Toorterase impordi suhtes kohaldatakse tavaliselt 0–3% tariife.
- Valmis terasetooted: töödeldud terasetoodete, näiteks talade ja torude tariifid jäävad vahemikku 3–6%.
- Roostevaba teras: Roostevabast terasest toodetele kehtivad tariifid 0–5%, olenevalt tootetüübist.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Terase import Hiinast: Teatud Hiinast pärit terasetoodetele kehtestatakse kuni 25% dumpinguvastased tollimaksud, kuna on muret turu üleujutuse pärast allahinnatud toodetega.
5.2. Alumiinium
- Tooralumiinium: Tooralumiiniumi tariifid on üldiselt 2–4%.
- Alumiiniumtooted: Valmis alumiiniumtoodetele, sh purkidele ja pakenditele, kehtivad 5–8% tariifid.
6. Energiatooted
6.1. Fossiilkütused
- Toornafta: Toornafta impordi suhtes kohaldatakse üldiselt 0% tariife, kuna energiaimport on Kreeka majanduse jaoks kriitilise tähtsusega.
- Maagaas: Maagaas on sageli tollimaksuvaba, eriti konkreetsete kaubanduslepingute alusel.
- Kivisüsi: Kivisüsi imporditakse tavaliselt maksuga 0–2%, olenevalt päritoluriigist.
6.2. Taastuvenergia seadmed
- Päikesepaneelid: Päikesepaneelide impordi suhtes kohaldatakse üldiselt 0–2% suuruseid tariife, mis on kooskõlas Kreeka püüdlustega edendada taastuvenergia kasutamist.
- Tuuleturbiinid: Tuuleenergiaseadmed on tavaliselt tariifidest vabastatud, et edendada investeeringuid taastuvenergiasse.
Riigiti erilised imporditollimaksud
1. Euroopa Liit (EL)
Euroopa Liidu liikmena ei kehtesta Kreeka teistest ELi riikidest imporditud kaupadele tollimakse tänu Euroopa ühtsele turule, mis võimaldab kaupade vaba liikumist.
2. Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriikidest pärit toodetele kehtivad standardsed ELi tariifid. Kaubandusvaidluste tõttu võidakse aga teatud USA kaupadele, eriti terasele ja alumiiniumile, kehtestada täiendavad tariifid vahemikus 10–25%.
3. Hiina
Hiina impordile kehtivad standardsed ühise tollitariifistiku tariifid, kuid teatud kaupadele, näiteks tekstiilidele ja terasele, kehtivad kuni 25% dumpinguvastased tollimaksud ebaausate kaubandustavade ja odavate toodete dumpingu tõttu.
4. Arengumaad
ELi osana kohaldab Kreeka arengumaadest imporditavatele kaupadele soodushinnaga tariife üldise soodustuste süsteemi (GSP) raames. See võimaldab vähendada või nullida tariife abikõlblikest riikidest pärit kaupadele, eriti tekstiili-, põllumajandustoodete ja tooraine puhul.
5. Jaapan
ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (EPA) alusel on paljudel Jaapani toodetel, sealhulgas autodel ja elektroonikal, vähendatud tariifid või tollimaksuvaba juurdepääs Kreeka turule.
Riigi faktid: Kreeka
- Ametlik nimi: Kreeka Vabariik (Ελληνική Δημοκρατία)
- Pealinn: Ateena
- Suurimad linnad:
- Ateena
- Thessaloniki
- Patra
- Sissetulek elaniku kohta: 22 000 dollarit (2023. aasta hinnanguline)
- Rahvaarv: 10,4 miljonit (2023. aasta hinnang)
- Ametlik keel: kreeka keel
- Valuuta: euro (€)
- Asukoht: Kagu-Euroopa, piirneb Albaania, Põhja-Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga ning rannikut katavad Egeuse, Joonia ja Vahemere meri.
Kreeka geograafia, majanduse ja peamiste tööstusharude kirjeldus
Geograafia
Kreeka asub Kagu-Euroopas, mägise mandriosa ja ulatusliku rannajoonega, mis kulgeb mööda Egeuse, Joonia ja Vahemere merd. See on tuntud oma arvukate saarte poolest, millest kuulsaimad on Kreeta, Rhodos ja Küklaadid. Kreeka karm maastik on ajalooliselt kujundanud selle põllumajandust ja kaubandust ning selle strateegiline asukoht muudab selle oluliseks kaubanduskeskuseks Euroopa, Aasia ja Aafrika vahel.
Majandus
Kreeka majandus on sega- ja arenenud, suures osas teenustepõhine, kusjuures turism ja laevandus on kaks kõige olulisemat sektorit. Riigil on rikkalik kultuurilugu, mis teeb sellest rahvusvaheliste külastajate jaoks peamise sihtkoha. Lisaks on Kreekal tugev põllumajandussektor, mille peamiste ekspordiartiklite hulka kuuluvad oliivid, oliiviõli, vein ja mereannid.
Kreeka majandus on aga silmitsi seisnud ka märkimisväärsete väljakutsetega, sealhulgas 2009. aastal alanud võlakriisiga. Pärast seda rakendas Kreeka majanduse stabiliseerimiseks rangeid kokkuhoiumeetmeid, majandusreforme ja finantsabiprogramme. Euroopa Liidu liikmena saab Kreeka kasu ühtsest turust, mis võimaldab kaupade ja teenuste vaba liikumist üle piiride.
Peamised tööstusharud
- Turism: Kreeka rikkalik ajaloopärand ja looduslik ilu meelitavad igal aastal miljoneid turiste. See sektor annab olulise panuse riigi SKPsse ja pakub tööd suurele osale elanikkonnast.
- Meretransport: Kreekal on üks maailma suurimaid kaubalaevastikke. Riigi strateegiline asukoht teeb sellest ülemaailmse laevanduse ja logistika võtmeisiku.
- Põllumajandus: Kreeka on tuntud oma oliivide, oliiviõli, puuviljade, köögiviljade ja veini tootmise poolest. Põllumajandussektor on eluliselt tähtis nii sisetarbimise kui ka ekspordi jaoks.
- Tootmine: Kreeka tootmissektor hõlmab toiduainete töötlemist, tekstiili- ja kemikaalide tootmist. See annab olulise panuse riigi majandusse.
- Energia: Kreeka on suurendanud investeeringuid taastuvenergiasse, eriti päikese- ja tuuleenergiasse. Riigi päikeseline kliima ja tuulised saared pakuvad ideaalseid tingimusi nende tööstusharude õitsenguks.