Saksamaa kui üks Euroopa suurimaid majandusi ja ülemaailmse kaubanduse võtmeisik rakendab väljastpoolt Euroopa Liitu (EL) imporditud kaupadele struktureeritud tollitariifisüsteemi. ELi liikmesriigina järgib Saksamaa ELi mittekuuluvatest riikidest imporditud kaupade puhul ELi ühist tollitariifistikku.
Tariifide struktuur Saksamaal
Saksamaal kohaldatavad tollitariifid on kooskõlas ELi ühise tollitariifistikuga (CCT). Saksamaa kasutab toote olemusest olenevalt erinevaid tariifistruktuure:
- Väärtuseline tollimaks: imporditud kauba väärtuse protsent (nt 10% toote koguväärtusest).
- Eritollimaks: fikseeritud summa, mis põhineb kauba füüsilistel omadustel (nt 2 eurot kilogrammi kohta).
- Kombineeritud tollimaks: teatud toodetele kohaldatav nii väärtuselise kui ka eritollimaksu kombinatsioon.
Tollitariifid Saksamaal varieeruvad ka päritoluriigiti, kuna EL-il on ulatuslik kaubanduslepingute võrgustik ja sooduskaubanduskavad erinevate piirkondadega. Teistest EL-i liikmesriikidest imporditud kaupadele ei kohaldata tollimakse tänu Euroopa ühtsele turule, mis tagab kaupade vaba liikumise. ELi mittekuuluvate riikide puhul varieeruvad tariifid tootekategooriate ja kaubanduslepingute lõikes.
Tariifimäärad tootekategooriate kaupa
1. Põllumajandustooted ja toiduained
Saksamaa impordib laia valikut põllumajandustooteid ja toiduaineid, millest paljudele kehtivad ELi põllumajanduse kaitsmiseks mõeldud tariifid. Konkreetsed tollimaksud sõltuvad toote liigist ja päritoluriigist.
1.1. Puu- ja köögiviljad
- Värsked puuviljad: Värskete puuviljade imporditariifid jäävad tavaliselt vahemikku 5–20%, olenevalt puuvilja tüübist. Näiteks troopilistel puuviljadel, nagu ananassid ja banaanid, on tavaliselt kõrgemad tariifid võrreldes parasvöötme puuviljadega, nagu õunad.
- Köögiviljad: Värskeid ja külmutatud köögivilju maksustatakse tavaliselt 5–14% määraga.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Väljaspool ELi pärit banaanid: nende suhtes kohaldatakse eritariifi 75 eurot tonni kohta.
- Tsitrusviljad: Teatud tüüpi tsitrusviljade suhtes võidakse kohaldada eritollimakse, et kaitsta Lõuna-ELi liikmesriikide kodumaist toodangut.
1.2. Piimatooted
- Piim ja koor: Nendele imporditud toodetele kohaldatakse maksumäära 10–30%, olenevalt tüübist ja vormist (värske, pulbriline jne).
- Juust: Juustu imporditariifid jäävad üldiselt vahemikku 5–25%. Tariif sõltub juustu sordist (pehme, kõva, sulatatud).
- Või: Või imporditollimaksud jäävad tavaliselt vahemikku 10–25%.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Juust ELi mittekuuluvatest riikidest, millega ei ole kaubanduslepinguid: Toodetele võidakse kehtestada kõrgemad tollimaksud või kvoodid, kusjuures täiendav tollimaks on kuni 140 eurot 100 kilogrammi kohta.
1.3. Liha ja linnuliha
- Veiseliha: Veiseliha impordile kohaldatakse üldiselt tariife vahemikus 12–30%, olenevalt sellest, kas liha on värske, külmutatud või töödeldud.
- Sealiha: Sealiha impordi suhtes kohaldatakse tavaliselt 10–20% tariife.
- Linnuliha: Linnuliha, näiteks kana ja kalkun, maksustatakse tavaliselt 15–20% määraga.
Impordi eritingimused:
- USA veiseliha: USA veiseliha impordile võivad kehtida kõrgemad tariifid, mis on tingitud EL-i piirangutest hormoonidega töödeldud veiselihale, mis on keelatud. Kehtivad kvoodid ja kvoodiületamise korral rakendatakse karistusmakse.
2. Tööstuskaubad
Saksamaa on tööstuskaupade juhtiv tootja ja eksportija, aga impordib ka suures koguses tekstiili, elektroonikat ja masinaid. Tööstuskaupade tariifid varieeruvad sõltuvalt tootetüübist ja sellest, kas neid peetakse tööstuslikuks kasutamiseks või tarbekaupadeks hädavajalikeks.
2.1. Tekstiil ja rõivad
- Puuvillased tekstiilid: Puuvillaseid kangaid ja rõivaid maksustatakse tavaliselt 8–12% määraga, olenevalt esemest ja selle päritoluriigist.
- Sünteetilised tekstiilid: Sünteetilistest kiududest, näiteks polüestrist, valmistatud toodetele kohaldatakse 5–10% tariife, olenevalt sellest, kas tegemist on toorriie või valmisrõivastega.
- Jalatsid: Jalatsite impordile, olgu need siis nahast või sünteetilisest materjalist, kehtivad üldiselt 12–17% tariifid.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Tekstiiliimport arengumaadest (nt Bangladesh): Teatud arengumaadest pärit impordile võivad kehtida vähendatud tariifid või tollimaksuvaba juurdepääs üldise soodustuste süsteemi (GSP) või „Kõik peale relvade“ (EBA) algatuse alusel.
2.2. Masinad ja elektroonika
- Tööstusmasinad: Tööstusharudes, näiteks ehituses või tootmisseadmetes kasutatavate masinate impordi suhtes kohaldatakse tavaliselt 0–5% suuruseid tariife, kuna neid peetakse majandusarengu jaoks oluliseks.
- Tarbeelektroonika (telerid, raadiod jne): Tarbeelektroonika tariifid jäävad vahemikku 5–10%, olenevalt tootest.
- Arvutid ja välisseadmed: Saksamaa kohaldab arvutite, välisseadmete ja nendega seotud komponentide impordile 0% tariife tänu infotehnoloogia lepingule (ITA), mis kaotab teatud kõrgtehnoloogiliste toodete tariifid.
Impordi eritingimused:
- Arengumaade masinad: ELi üldiste soodustuste kava (GSP) raames võidakse kohaldada soodustariife, mis alandavad abikõlblikest arengumaadest imporditavate masinate tariife.
2.3. Autod ja autoosad
- Sõiduautod: Autode imporditollimaksud on 10%, järgides ELi-väliseid autode impordieeskirju.
- Veoautod ja tarbesõidukid: Veoautode ja muude tarbesõidukite tariifid jäävad vahemikku 5–10%, olenevalt sõiduki suurusest ja tüübist.
- Autoosad: Autokomponentidele kehtestatakse üldiselt 4–8% maksumäär, kusjuures olulistele osadele, näiteks mootoritele, kehtivad madalamad tariifid.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Jaapani autod: ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (EPA) alusel vähendatakse järk-järgult Jaapani autode tariife ning mõned sõidukikategooriad on nüüd tollimaksuvabad.
3. Keemiatooted
3.1. Ravimid
- Ravimid: Enamik ravimite impordist, sealhulgas ravimid ja toimeained (API-d), on WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu alusel tariifidest vabastatud, et tagada taskukohane juurdepääs tervishoiuteenustele.
- Mittemeditsiinilised kemikaalid: Muud keemiatooted, sealhulgas tööstuskemikaalid ja väetised, maksustatakse üldiselt 3–6% määraga.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Teatud riikidest pärit kemikaalid lahtiselt: tariife võidakse kohandada vastavalt keskkonna- ja ohutusnõuetele, kusjuures kõrgemad tollimaksud kehtivad toodetele piirkondadest, mis ei vasta ELi standarditele.
3.2. Plastid ja polümeerid
- Toorplastid: Toorplastide, näiteks polümeeride impordi suhtes kohaldatakse ligikaudu 6,5% suurust tariifi.
- Plasttooted: Valmis plasttoodetele, sealhulgas pakkematerjalidele, kohaldatakse üldiselt 3–8% suuruseid tariife.
4. Puit- ja paberitooted
4.1. Saematerjal ja puit
- Toorpuit: Töötlemata puidu, näiteks palkide ja saematerjali impordile kehtivad 0–2% tariifid ehitustööstuse toetamiseks.
- Töödeldud puit: töödeldud puidu, näiteks vineeri ja puitlaastplaadi tariifid jäävad tavaliselt vahemikku 4–6%.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Saematerjal ELi mittekuuluvatest riikidest: Teatud ELi mittekuuluvatest riikidest pärit saematerjali imporditollimaksudele võidakse jätkusuutlikkuse kaalutlustel kohaldada kõrgemaid tariife.
4.2. Paber ja papp
- Ajalehepaber: Ajalehepaberi import on kirjastustööstuse toetamiseks tavaliselt tollimaksuvaba.
- Kaetud paber: Kaetud ja läikiva paberi tariifid on üldiselt 3–7%.
- Pakkematerjalid: Papp ja muud pakkematerjalid maksustatakse 5–8% määraga, olenevalt paberi tüübist ja kavandatud kasutusest.
5. Metallid ja metalltooted
5.1. Raud ja teras
- Toorteras: Toorterasematerjalide, näiteks rauamaagi impordi suhtes kohaldatakse tavaliselt 0–3% maksu.
- Valmis terasetooted: Valmis terasetoodete, näiteks terasvarraste, -lehtede ja -talade tariifid jäävad üldiselt vahemikku 3–6%.
- Roostevaba teras: Roostevaba terase impordile kohaldatakse tavaliselt 0–5% maksu, olenevalt tootetüübist.
Spetsiaalsed imporditollimaksud:
- Terase import Hiinast: Teatud Hiina terase impordi suhtes kehtivad ELi kaubanduskaitsemeetmete tõttu dumpinguvastased tollimaksud vahemikus 10–25%.
5.2. Alumiinium
- Tooralumiinium: alumiiniumi, sealhulgas valuplokkide ja lehtede impordile kehtivad 2–4% tariifid.
- Alumiiniumtooted: Valmis alumiiniumtoodete, näiteks purkide ja pakendite, tollimaksud jäävad vahemikku 5–8%.
6. Energiatooted
6.1. Fossiilkütused
- Toornafta: Toornafta impordile kehtivad tavaliselt 0% tariifid, kuna EL ja Saksamaa sõltuvad energia tootmisel suuresti imporditud naftast.
- Rafineeritud naftatooted: Bensiini, diislikütuse ja muude rafineeritud naftatoodete impordile lisandub 5–10% suurune maksumäär lisaks aktsiisimaksule.
- Maagaas: Maagaas on kehtivate kaubanduslepingute kohaselt tavaliselt tollimaksuvaba.
6.2. Taastuvenergia seadmed
- Päikesepaneelid: Taastuvenergia kasutamise edendamiseks imporditakse päikesepaneele üldiselt tariifidega 0–2%.
- Tuuleturbiinid: Tuuleturbiinide seadmed on Saksamaa energiasiirde toetamiseks tavaliselt tariifidest vabastatud.
Riigiti erilised imporditollimaksud
1. Euroopa Liit (EL)
Teistest ELi liikmesriikidest imporditud kaupadele ei kohaldata tollimakse. Kaupade vaba liikumine on Euroopa ühtse turu põhiprintsiip, mis võimaldab kaupadel ELis ringelda ilma tollikontrollide või täiendavate tariifideta.
2. Ameerika Ühendriigid
USA-le kehtivad Saksamaale imporditud kaupadele standardsed ELi tariifid. Kaubanduspingete ja -vaidluste tõttu võidakse aga mõnele USA kaubale, eriti terasele, alumiiniumile ja põllumajandustoodetele, kehtestada täiendavad tariifid või vastutollimaksud 10–25%.
3. Hiina
Hiinast imporditud kaupadele kehtivad ühise tollitariifi standardsed määrad, kuid teatud kaupadele, sealhulgas tekstiilidele ja terasele, kehtivad kuni 25% dumpinguvastased tollimaksud, kuna on muret ebaausate kaubandustavade ja ELi turule suunatud allahinnatud toodete dumpingu pärast.
4. Arengumaad
Saksamaa pakub ELi osana arengumaadele soodushinnaga tariife üldise soodustuste süsteemi (GSP) raames. See võimaldab arengumaadest imporditavatele kaupadele vähendatud või nulltariife, eriti sellistele kaupadele nagu tekstiil, põllumajandustooted ja toorained.
5. Jaapan
ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (EPA) alusel kehtivad paljudele Jaapani kaupadele, sealhulgas autodele ja elektroonikale, vähendatud tariifid. Selle lepingu osana on Jaapani autode tariifid järk-järgult kaotatud ning paljudel teistel kaupadel on soodusjuurdepääs Saksamaa turule.
Riigi faktid: Saksamaa
- Ametlik nimi: Saksamaa Liitvabariik (Bundesrepublik Deutschland)
- Pealinn: Berliin
- Suurimad linnad:
- Berliin
- Hamburg
- München
- Sissetulek elaniku kohta: 53 075 dollarit (2023. aasta hinnang)
- Rahvaarv: 84 miljonit (2023. aasta hinnang)
- Ametlik keel: saksa
- Valuuta: euro (€)
- Asukoht: Kesk-Euroopa, piirneb põhjas Taaniga, idas Poola ja Tšehhi Vabariigiga, lõunas Austria ja Šveitsiga ning läänes Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga.
Saksamaa geograafia, majanduse ja peamiste tööstusharude kirjeldus
Geograafia
Saksamaa asub Euroopa südames ja selle maastik on mitmekesine, ulatudes Põhjamere ja Läänemere rannikust põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad mitmed suured jõed, sealhulgas Rein, Elbe ja Doonau, millel on ajalooliselt olnud kaubanduses ja kaubanduses oluline roll. Saksamaa keskne asukoht muudab selle loomulikuks kaubanduskeskuseks Euroopas ja Euroopa ning teiste piirkondade vahel.
Majandus
Saksamaa on Euroopa suurim ja üks võimsamaid majandusi maailmas. Sellel on kõrgelt arenenud tööstusbaas, oskustööjõud ning maine inseneriteaduse ja innovatsiooni alal. Riik on maailma suuruselt kolmas eksportija ning selle majandus sõltub suuresti rahvusvahelisest kaubandusest. Saksamaa on Euroopa Liidu ja euroala liige ning mängib keskset rolli ELi kaubandus- ja majanduspoliitika otsustusprotsessides.
Saksamaa majanduses domineerib tootmine, eriti sellistes tööstusharudes nagu autotööstus, keemiatööstus, elektroonika, masinatööstus ja taastuvenergia. Saksamaa ekspordi hulka kuuluvad kõrge lisandväärtusega kaubad, nagu autod, masinad, ravimid ja tööstusseadmed. Lisaks annab majandusele olulise panuse teenindussektor, eriti rahandus, turism ja logistika.
Peamised tööstusharud
- Autotööstus: Saksamaal asuvad mõned maailma suurimad ja tuntumad autotootjad, sealhulgas Volkswagen, BMW ja Mercedes-Benz. Autotööstus moodustab märkimisväärse osa Saksamaa ekspordist.
- Kemikaalid ja farmaatsiatooted: Saksa keemiaettevõtted, nagu BASF ja Bayer, on tööstuskemikaalide ja farmaatsiatoodete tootmisel maailmas juhtival kohal.
- Inseneri- ja masinaehitus: Saksa masinaehitusfirmad toodavad laia valikut kvaliteetseid tööstusmasinaid ja tööriistu. Saksamaa masinaehitussektor on ekspordis maailmas juhtival kohal.
- Taastuvenergia: Saksamaa on ülemaailmse taastuvenergia revolutsiooni esirinnas, investeerides märkimisväärselt päikeseenergiasse, tuuleenergiasse ja energiatõhususe tehnoloogiatesse.
- Infotehnoloogia ja elektroonika: Saksamaa elektroonikatööstus on kõrgtehnoloogiliste seadmete, sealhulgas meditsiiniseadmete, tööstusautomaatika ja telekommunikatsioonitaristu tootmises juhtival kohal.