Euroopa Liidu (EL) liikmena järgib Eesti väljastpoolt ELi imporditud toodete puhul ELi ühist välistariifisüsteemi (CET). ELi tolliliidu osana on Eesti ja teiste ELi riikide vahel liikuvad kaubad tollimaksuvabad, samas kui väljastpoolt ELi imporditud kaupadele kohaldatakse ELi välistariifistikku. Eesti impordile kohaldatavad tariifimäärad varieeruvad sõltuvalt toote tüübist, klassifikatsioonist ja päritoluriigist. Need tariifimäärad on olulised kodumaise tööstuse kaitsmiseks, säilitades samal ajal Eesti rolli rahvusvahelises kaubanduses.
Erilist tähelepanu pööratakse ka impordile riikidest, millel on ELiga vabakaubanduslepingud (FTA-d), näiteks Kanada, Jaapan, Lõuna-Korea ja Vietnam. Mõne riigi puhul võidakse kehtestada eritollimakse selliste tegurite alusel nagu turu moonutamine, poliitilised suhted või kaubanduseeskirjade järgimine.
Tollitariifide ülevaade Eestis
Üldine tariifipoliitika ja selle rakendamine
EL-i tolliliidu osana rakendab Eesti EL-i ühist välistariifistikku (CET), mis kehtib EL-i välistest riikidest imporditud kaupadele. EL-i seest imporditud kaupadele ei kohaldata tollimakse, kuid kolmandatest riikidest imporditud toodetele kehtivad erinevad tariifimäärad, mis põhinevad toote klassifitseerimise harmoneeritud süsteemil (HS).
CET tagab ühtsed tariifid kõigile liikmesriikidele, mis tähendab, et Eestis kohaldatavad määrad on kooskõlas teiste ELi riikide määradega. Siiski võivad kehtida teatud erandid ja kohandused, mis põhinevad:
- Tootekategooria: Toote klassifikatsioon mõjutab määra, kuna teatud tööstusharudes (nt põllumajandus, tekstiilitööstus) võib olla kõrgem kaitse.
- Päritoluriik: Vabakaubanduslepingute või sooduskaubanduslepingutega riikidest pärit kaupadele kehtivad sageli madalamad või nulltariifid, samas kui sanktsioonide all olevatest või kaubanduskonfliktidest riikidest imporditud kaupadele võidakse kohaldada täiendavaid tollimakse.
- Eritollimaksud: Juhtudel, kui EL tuvastab turumoonutusi (näiteks dumpingut), võib teatud riikidest imporditud kaupadele kehtestada täiendavaid tariife või dumpinguvastaseid makse.
Soodustariifide lepingud
Eesti saab kasu ELi sooduskaubanduslepingutest erinevate piirkondade ja riikidega, mis võivad teatud kaupade tariife alandada või kaotada. Mõned peamised kaubanduslepingud on järgmised:
- Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA): Hõlmab selliseid riike nagu Norra, Šveits, Island ja Liechtenstein.
- Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA): ELi ja Kanada vaheline vabakaubandusleping, mis vähendab paljude kaupade tariife.
- Majanduspartnerluslepingud (EPA-d): Need on sõlmitud paljude Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega, et toetada arengut, alandades ELi eksporditavate kaupade tariife.
Spetsiaalsed imporditollimaksud ja -piirangud
Lisaks standardtariifidele võidakse teatud juhtudel kohaldada spetsiaalseid imporditollimakse, näiteks:
- Dumpinguvastased tollimaksud: Neid tollimakse kohaldatakse toodetele, mida müüakse ELis alla õiglase turuhinna, sageli sihtmärgiks on sellised tooted nagu teras, elektroonika või kemikaalid sellistest riikidest nagu Hiina.
- Tasakaalustavad tollimaksud: neid kohaldatakse eksportivate riikide antavate subsiidiumide kompenseerimiseks, mis seavad ELi tootjad ebasoodsasse olukorda.
- Sanktsioonid: Kaupadele, mis on imporditud ELi sanktsioonidega riikidest (nt Venemaa), võidakse kehtestada tõkestavad tariifid või täielikud keelud.
Tootekategooriad ja vastavad tariifimäärad
Põllumajandustooted
1. Piimatooted
Piimatoodete impordile Eestisse ja laiemalt ELi kehtivad kohalike tootjate kaitsmiseks mõõdukad kuni kõrged tariifid. Määrad varieeruvad sõltuvalt piimatoote tüübist.
- Üldine tariif: Piimatooteid, nagu piim, või ja juust, maksustatakse tavaliselt 15–40% määraga.
- Soodustariifid: Riigid, kellega ELil on vabakaubanduslepingud (nt Norra ja Šveits), saavad teatud piimatoodete puhul vähendada tariife või kehtestada tollimaksuvaba juurdepääsu.
- Eritollimaksud: Juhtudel, kui avastatakse turumoonutusi (nt dumpingupraktikad ELi-välistes riikides), võidakse piimatoodete impordile, eriti sellistest riikidest nagu USA ja Uus-Meremaa, kehtestada täiendavaid tollimakse.
2. Liha ja linnuliha
Lihatööstus on ELis väga kaitstud, mis tähendab, et lihatoodete impordile Eestisse kehtivad suhteliselt kõrged tariifid, olenevalt liha tüübist ja päritoluriigist.
- Üldine tariif: Veise-, sea- ja linnuliha tariifid jäävad vahemikku 12–35%, kusjuures värskele lihale kohaldatakse sageli kõrgemaid määrasid võrreldes töödeldud lihaga.
- Soodustariifid: Sellised riigid nagu Kanada (CETA alusel), Lõuna-Korea ja mõned Ladina-Ameerika riigid saavad kasu vähendatud tariifidest.
- Eritollimaksud: Kvoodid piiravad teatud lihatoodete impordikogust sellistest riikidest nagu USA ja Brasiilia, et vältida turu üleujutust. Kõikidele nendest kvootidest suurematele imporditoodetele kehtivad veelgi kõrgemad tariifid.
3. Puu- ja köögiviljad
Puu- ja köögiviljade impordi suhtes kehtivad erinevad tariifimäärad, mis sõltuvad hooajalisusest ja nõudlusest, samuti konkreetsest tooteliigist.
- Üldine tariif: Värskete puu- ja köögiviljade tariifimäär on tavaliselt 5–20%. Teatud toodetel, näiteks tsitrusviljadel või eksootilistel köögiviljadel, on tavaliselt madalamad tariifid, et soodustada turul kättesaadavust.
- Soodustariifid: Riigid, kes on ELiga kaubanduslepingud sõlminud, näiteks Tšiili, Peruu ja Colombia, saavad teatud puuviljade, näiteks banaanide, avokaadode ja viinamarjade puhul vähendatud tariife.
- Eritollimaksud: Mõnedele toodetele, näiteks tomatitele, kurkidele ja õuntele, kohaldatakse ELi saagikoristushooajal hooajalisi tariife, et kaitsta kohalikke tootjaid. Nende toodete importimine väljaspool hooaega toob üldiselt kaasa madalamad tariifid.
Tööstuskaubad
1. Autod ja autoosad
Autotööstus on ELi jaoks võtmetähtsusega tööstusharu ning sõidukite ja nende osade impordile Eestisse kehtivad tariifid, mis on mõeldud ELi tootjate kaitsmiseks.
- Üldine tariif: Täielikult kokkupandud autode impordile väljastpoolt ELi kehtib 10% tariif. Autoosade, näiteks mootorite ja käigukastide tariifid jäävad vahemikku 2–4%.
- Soodustariifid: Sellised riigid nagu Jaapan ja Lõuna-Korea saavad kaubanduslepingute alusel kasu vähendatud tariifidest või tariifivabast juurdepääsust ELi turule sõidukite ja varuosade puhul.
- Eritollimaksud: EL kehtestab USA sõidukitele eritariife vastuseks Ameerika Ühendriikide kehtestatud tariifidele Euroopa kaupadele. Keskkonna- või ohutusnõuete mittetäitmine võib kaasa tuua ka lisatariife teatud riikide konkreetsetele mudelitele.
2. Elektroonika ja tarbekaubad
Tarbeelektroonika, näiteks nutitelefonid, telerid ja arvutid, on Eesti jaoks olulised impordiartiklid. Nende toodete puhul kehtivad üldiselt mõõdukad tariifid, et säilitada ELi turul konkurentsivõimelised hinnad.
- Üldine tariif: Elektroonika standardtariif on umbes 14%, kuigi see varieerub olenevalt konkreetsest tootest.
- Soodustariifid: Paljud tarbekaubad sellistest riikidest nagu Lõuna-Korea, Jaapan ja Vietnam saavad kasu vähendatud tariifidest või tariifivabast impordist ELiga sõlmitud kaubanduslepingute alusel.
- Eritollimaksud: Dumpinguvastaseid tollimakse kohaldatakse sageli Hiinast pärit toodete, näiteks päikesepaneelide või konkreetsete elektroonikakomponentide suhtes, kui on tõendeid ebaõiglase hinnakujunduse kohta.
Tekstiil ja rõivad
1. Riietus
ELi tekstiili- ja rõivatööstust kaitsevad suhteliselt kõrged tariifid, eriti kaubanduslepingute välistest arengumaadest imporditud toodete puhul.
- Üldine tariif: Rõivaste ja rõivaste tariifid jäävad tavaliselt vahemikku 12–16%.
- Soodustariifid: Paljud arengumaad, sealhulgas Bangladesh ja Vietnam, saavad kasu üldiste tariifide kava (GSP) alusel vähendatud tariifidest, kus teatud rõivatoodetele antakse tariifivaba või vähendatud tariifiga juurdepääs.
- Eritollimaksud: Kui leitakse, et teatud riikidest (nt Hiinast) imporditakse tekstiilitooteid ebaõiglaselt madalate hindadega, võib EL kehtestada dumpinguvastased tollimaksud kohalike tootjate kaitsmiseks.
2. Jalatsid
Jalatsite impordile kehtivad samuti märkimisväärsed tariifid, et kaitsta ELi siseriiklikku jalatsitööstust, eriti Itaalias, Hispaanias ja Portugalis.
- Üldine tariif: Jalatsite tariif on tavaliselt 10–17%, olenevalt materjalist ja tüübist (nahkjalatsite tariifid on kõrgemad kui sünteetiliste jalatsite puhul).
- Soodustariifid: Sellistest riikidest nagu Vietnam ja Indoneesia imporditud jalatsitele kehtivad teatavate vabakaubanduslepingute alusel vähendatud või puuduvad tariifid.
- Eritollimaksud: Sellistest riikidest nagu Hiina ja India imporditud jalatsitele võidakse kohaldada täiendavaid tariife, kui avastatakse tõendeid turu dumpingu kohta.
Toorained ja kemikaalid
1. Metalltooted
Nagu ka teised EL-i riigid, sõltub ka Eesti töötlev tööstus imporditud metalltoodetest, näiteks terasest ja alumiiniumist. Turuhäirete vältimiseks reguleeritakse neid importe aga hoolikalt tariifidega.
- Üldine tariif: Metalltoodete standardne tariif jääb vahemikku 6–12%, olenevalt metalli tüübist ja kavandatud kasutusest.
- Soodustariifid: Sellistel riikidel nagu Türgi, Jaapan ja Lõuna-Korea on tänu konkreetsetele kaubanduslepingutele metallidele vähendatud tariifid.
- Eritollimaksud: Dumpinguvastased tollimaksud kehtivad terase- ja alumiiniumtoodetele sellistest riikidest nagu Hiina, Venemaa ja India, kus liigne tootmisvõimsus ja subsideeritud tootmine on põhjustanud turu moonutusi ELis.
2. Keemiatooted
Kemikaalid, sealhulgas ravimid, väetised ja plastid, on Eesti tööstusbaasi jaoks kriitilise tähtsusega. Nende toodete tariifid on aga suhteliselt madalad, et soodustada nende importi tööstuslikuks ja põllumajanduslikuks kasutamiseks.
- Üldine tariif: Kemikaalidele kohaldatakse tavaliselt umbes 6,5% suurust tariifi, mis varieerub sõltuvalt toote konkreetsest klassifikatsioonist HS-koodi all.
- Soodustariifid: Vabakaubanduslepingutega riikidest, näiteks Kanadast ja Singapurist, imporditud kemikaalidele kehtivad madalamad tariifid.
- Eritollimaksud: EL võib kehtestada dumpinguvastaseid või tasakaalustustolle teatud keemiatoodetele, kui leitakse, et nende päritoluriik subsideerib neid ebaõiglaselt (nt Venemaalt pärit väetised).
Masinad ja seadmed
1. Tööstusmasinad
Tööstusmasinate ja -seadmete import on Eesti töötleva tööstuse ja ehitustööstuse jaoks hädavajalik. Nendele kaupadele kehtivad majanduskasvu toetamiseks suhteliselt madalad tariifid.
- Üldine tariif: Tööstus-, ehitus- ja põllumajandusmasinate tariifid jäävad tavaliselt vahemikku 2–4%.
- Soodustariifid: Sellised riigid nagu Kanada, Jaapan ja Lõuna-Korea saavad kasu vähendatud tariifidest oma vastavate vabakaubanduslepingute alusel ELiga.
- Eritollimaksud: Kui masinaid imporditakse riikidest, mille suhtes kehtivad ELi sanktsioonid või leitakse, et need rikuvad keskkonna- või ohutusstandardeid, võivad kehtida eritollimaksud.
2. Meditsiiniseadmed
Meditsiiniseadmed ja -varustus on Eesti tervishoiusektori jaoks olulised impordiartiklid. Juurdepääsu ja taskukohasuse tagamiseks on nende kaupade tariifid üldiselt madalad.
- Üldine tariif: Meditsiiniseadmete, sealhulgas diagnostikaseadmete ja kirurgiliste instrumentide tariifid jäävad tavaliselt vahemikku 0–5%.
- Soodustariifid: Vabakaubanduslepingutega riigid saavad meditsiiniseadmetele, eriti Kanada ja Singapuri toodetele, vähendatud tariife.
- Erikohustused: Tervishoiukriiside (näiteks COVID-19 pandeemia) ajal võib EL anda ajutisi tariifivabastusi kriitiliste meditsiinitarvete, näiteks ventilaatorite ja isikukaitsevahendite puhul.
Päritoluriigil põhinevad erilised imporditollimaksud
Teatud riikidest pärit toodete imporditollimaksud
Eesti kehtestab EL-i välistariifitabeli järgides teatud riikide impordile täiendavaid tollimakse või piiranguid, lähtudes geopoliitilistest ja majanduslikest kaalutlustest.
- Hiina: EL on kehtestanud mitmetele Hiina toodetele, näiteks päikesepaneelidele, terasele ja elektroonikale, eritollimaksud, kuna neid süüdistatakse turudumpingus. Nende tollimaksude eesmärk on takistada alahinnatud kaupade üleujutamist ELi turule ja kohaliku tööstuse õõnestamist.
- Ameerika Ühendriigid: Vastuseks EL-i ja USA vahelistele kaubanduspingetele kehtestatakse teatud Ameerika toodetele, näiteks autodele, metalltoodetele ja põllumajandustoodetele, Eestis täiendavad tariifid. Need tariifid on osa EL-i laiemast vastusest USA kaubanduspoliitikale.
- Venemaa: Käimasolevate poliitiliste konfliktide ja sanktsioonide tõttu on Venemaalt imporditavatele kaupadele kehtestatud suurenenud tariifid või täielikud keelud mitmes kategoorias, sealhulgas energiatooted, masinad ja luksuskaupad.
Tariifsed soodustused arengumaadele
Eesti kohaldab ELi kaubanduspoliitika osana vähim arenenud riikidest (LDC) imporditavatele kaupadele soodustariife. Algatuse „Kõik peale relvade“ (EBA) raames on enamikul nendest riikidest pärit kaupadel tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääs ELi turule, välja arvatud relvad ja laskemoon.
Üldine tariifide kava (GSP) kehtib ka mitmete arengumaade kohta, pakkudes neile madalamaid tariife teatud toodetele, näiteks tekstiilidele, põllumajandustoodetele ja toorainele. Sellest kavast saavad kasu näiteks Bangladesh, Vietnam ja Pakistan, mis võimaldab vähendada tariife olulistele eksporditavatele toodetele, nagu rõivad ja jalatsid.
Olulised faktid Eesti kohta
- Ametlik nimi: Eesti Vabariik
- Pealinn: Tallinn
- Suurimad linnad:
- Tallinn
- Tartu
- Narva
- Sissetulek elaniku kohta: 25 500 eurot (2023. aasta seisuga)
- Rahvaarv: ligikaudu 1,3 miljonit
- Ametlik keel: eesti keel
- Valuuta: euro (EUR)
- Asukoht: Põhja-Euroopa, mida pesevad Läänemeri, Läti ja Venemaa.
Eesti geograafia, majandus ja peamised tööstusharud
Eesti geograafia
Eesti asub Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul. Riigil on maismaapiir lõunas Lätiga ja idas Venemaaga ning põhjas eraldab seda Soomest Soome laht. Eesti maastikku iseloomustavad suures osas metsad, märgalad ning üle 1500 saare ja laiu, kusjuures valitseb parasvöötme kliima külmade talvede ja pehmete suvedega.
Eesti lähedus Läänemere peamistele kaubateedele muudab riigi piirkondliku kaubanduse jaoks strateegiliselt oluliseks. Riigi rannik, kus asuvad arvukad süvasadamad, suurendab selle rolli Ida- ja Lääne-Euroopa vahelise kaubaveo transiidikeskusena.
Eesti majandus
Eestil on kõrgelt arenenud ja kõrge sissetulekuga majandus, mida juhivad innovatsioon, tehnoloogia ja avatus globaalsele kaubandusele. Eesti on digitaalse innovatsiooni ja e-valitsemise valdkonnas maailma liidrite hulgas, olles loonud digitaalse ühiskonna, mis võimaldab kodanike ja riigi vahelist sujuvat suhtlust veebiplatvormide kaudu. See digitaalne taristu on soodustanud ka õitsva idufirmade ökosüsteemi teket, kus on tekkinud selliseid ettevõtteid nagu Skype.
Teenindussektor domineerib Eesti majanduses, moodustades suure osa SKPst. Peamised teenindussektorid on finantsteenused, telekommunikatsioon ja IT-teenused. Eestil on ka liberaalne majanduspoliitika, mis rõhutab madalaid makse, fiskaalset vastutust ja vabaturu põhimõtteid. Riik on järjepidevalt kõrgel kohal ettevõtluskeskkonna ja majandusvabaduse indeksite poolest.
Eesti väike, kuid moderniseeritud põllumajandussektor keskendub piimatoodetele, teraviljale ja kartulile. Riigil on ka kasvav tööstusbaas, mis keskendub elektroonika, masinate ja keemiatoodete tootmisele.
Peamised tööstusharud Eestis
1. Infotehnoloogia ja telekommunikatsioon
Eestit tuntakse laialdaselt kui üht maailma digitaalselt arenenumat ühiskonda. Riigi IT-sektor annab majanduse olulise panuse, mida veab edasi kõrgelt haritud tööjõud ja tugev valitsuse toetus digitaalsele innovatsioonile. Eesti e-residentsuse programm, mis võimaldab välismaalastel digitaalselt ettevõtteid asutada ja juhtida kõikjal maailmas, on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu.
2. Tootmine
Töötlev tööstus on Eesti majanduses oluline sektor, eriti elektroonika-, masina- ja keemiatööstuses. Eesti strateegiline asukoht Läänemere piirkonnas muudab selle atraktiivseks sihtkohaks tööstustoodangule ja ekspordile nii Lääne- kui ka Ida-Euroopasse.
3. Põllumajandus
Kuigi põllumajandus moodustab SKP-st väikese osa, on see Eesti maaelu oluline osa. Peamiste põllumajandustoodete hulka kuuluvad piimatooted, teravili ja kartul. Ka Eesti mahepõllumajandussektor kasvab ning nii sise- kui ka eksporditurul on üha suurem nõudlus säästvalt toodetud toiduainete järele.
4. Logistika ja transport
Eesti Läänemere-äärsed sadamad mängivad logistikas ja transporditeenustes olulist rolli, hõlbustades kaubandust Euroopa ja selliste riikide nagu Venemaa, Soome ja teiste Põhjamaade vahel. Tallinna sadam on piirkonna üks tihedaima liiklusega kaubasadamaid, käitledes märkimisväärses mahus transiitkaupa.