Küpros, Vahemere idaosas asuv saareriik, on olnud Euroopa Liidu (EL) liige alates 2004. aastast. ELi liikmesriigina kohaldab Küpros ELi ühist tollitariifistikku (CCT) kaupade importimisel ELi mittekuuluvatest riikidest. See ühtne tollitariifisüsteem tagab, et kõik ELi riigid, sealhulgas Küpros, kehtestavad ELi mittekuuluvatest riikidest imporditavatele kaupadele samad imporditollimaksud. ELi-siseselt kaubeldavatele kaupadele kohaldatakse nulltariifi ning Küpros saab kasu ka sooduskaubanduslepingutest ELi-väliste riikide ja piirkondadega, näiteks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), Lõuna-Korea, Kanada ja Jaapaniga. Lisaks kohaldab Küpros spetsiaalseid imporditollimakse, näiteks dumpinguvastaseid ja tasakaalustustolle, et kaitsta kohalikku tööstust ebaausa konkurentsi eest.
Küprose tollitariifid tootekategooriate kaupa
1. Põllumajandustooted
Põllumajandus on Küprosel oluline sektor, kuid riik sõltub suuresti imporditud põllumajandustoodetest, et rahuldada sisenõudlust. Põllumajandustoodete impordi tariife mõjutavad ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja sooduskaubanduslepingud, mis vähendavad või kaotavad teatud riikide põllumajandustoodete tariifid.
1.1 Põllumajanduspõllumajandustooted
- Teravili ja teravili: Küpros impordib teravilja, näiteks nisu, maisi ja riisi, mille tariifid varieeruvad olenevalt toote päritolust ja töötlemisest.
- Nisu: ELi siseselt imporditud nisu on tariifidest vaba. ELi-väliste riikide impordi puhul on tariifid vahemikus null kuni 45%, olenevalt liigist ja töötlemisetapist.
- Riis: Riisi imporditariifid ELi mittekuuluvatele riikidele on 0–65%, olenevalt töötlemisastmest.
- Puu- ja köögiviljad: Vahemere kliima tõttu impordib Küpros puu- ja köögivilju nõudluse rahuldamiseks, eriti hooajavälisel ajal.
- Tsitrusviljad (apelsinid, sidrunid): ELi-välistest riikidest imporditud toodetele kehtivad tavaliselt 10–16% tariifid, kuigi ELi kaubanduslepingute alusel kehtivad soodushinnad.
- Tomatid, kurgid ja lehtköögiviljad: tariifid jäävad vahemikku 8–14%, kusjuures kohalike põllumeeste kaitsmiseks kehtivad hooajalised erinevused.
- Suhkur ja magusained: Küpros impordib märkimisväärses koguses suhkrut, mille suhtes kohaldatakse ELi tariifikvootide süsteemi.
- Rafineeritud suhkur: Kvoodi piires imporditud suhkrule kohaldatakse 0–20% tariife, samas kui kvoodiülese impordi puhul on tariifid kuni 50%.
1.2 Kariloomad ja piimatooted
- Liha ja linnuliha: Küpros impordib märkimisväärses koguses liha ja linnuliha, mille tariifid on üles ehitatud kohalike tootjate kaitsmiseks.
- Veise- ja sealiha: ELi riikidest imporditud toodetele kohaldatakse tollimaksuvaba imporditollimaksu. Kolmandatest riikidest imporditud toodetele kohaldatakse 12–15% tariife, kuigi sooduskaubanduslepingutega riikidest imporditud toodetele kohaldatakse madalamaid tariife.
- Linnuliha (kana ja kalkun): Impordile kohaldatakse 12,9% maksu, kusjuures teatud kogustele kehtivad soodusmäärad ELi mittekuuluvatele riikidele kehtestatud tariifikvootide alusel.
- Piimatooted: Kohaliku tootmise toetamiseks reguleeritakse piimatoodete, näiteks juustu, või ja piimapulbri importi.
- Piimapulber ja juust: ELi mittekuuluvate riikide impordile kehtivad 15–25% tariifid, kuigi Uus-Meremaalt, Norrast ja teistest vabakaubanduslepingu riikidest impordile võidakse kohaldada vähendatud tariife.
1.3 Spetsiaalsed imporditollimaksud
Kohaliku põllumajanduse kaitsmiseks võib Küpros kohaldada teatud põllumajandustoodete impordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse või kaitsemeetmeid. Näiteks on Küpros koos ülejäänud ELiga kehtestanud Brasiiliast pärit linnulihale dumpinguvastased tollimaksud, et toetada ELi linnukasvatajaid.
2. Tööstuskaubad
Küprose tööstussektor hõlmab töötlevat tööstust, ehitust ja energeetikat, mis sõltuvad suuresti imporditud tööstuskaupadest, nagu masinad, seadmed ja toorained. ELi ühine tollitariifistik kehtib ELi-välise impordi suhtes, samas kui ELi ja vabakaubanduslepingu partnerite kaupadele kehtivad tollimaksuvabad või vähendatud tariifid.
2.1 Masinad ja seadmed
- Tööstusmasinad: Küpros impordib oma tootmis-, ehitus- ja energeetikasektori toetamiseks laia valikut masinaid.
- Ehitusmasinad (kraanad, buldooserid): Tavaliselt maksustatakse neid ELi mittekuuluvate riikide puhul 0–2,5% määraga, ELi liikmesriikidel on tollimaksuvaba juurdepääs ja vabakaubanduslepingu partneritel, näiteks Jaapanil ja Lõuna-Koreal, on sooduskohtlemine.
- Tootmisseadmed: ELi mittekuuluvatest riikidest imporditavatele kaupadele kehtivad tariifid vahemikus null kuni 5%, kusjuures EList ja sellistest riikidest nagu Jaapan imporditavatele kaupadele ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingu alusel kehtivad nulltariifid.
- Elektriseadmed: Elektrimasinad ja -seadmed, näiteks generaatorid ja trafod, on Küprose taristuprojektide jaoks hädavajalikud.
- Generaatorid ja trafod: Tavaliselt maksustatakse 2,5–5%, kuigi vabakaubanduslepingu partneritelt imporditud kaupadele kehtivad vähendatud tariifid.
2.2 Mootorsõidukid ja transport
Küpros impordib mootorsõidukeid ja autokomponente, kusjuures tariifid sõltuvad sõiduki tüübist ja päritoluriigist. ELi 10% tariif mootorsõidukitele kehtib ka ELi mittekuuluvatele riikidele, kuigi soodustariifid on saadaval vabakaubanduslepingu partneritele nagu Lõuna-Korea ja Jaapan.
- Sõiduautod: ELi riikidest pärit autodele ei kohaldu tariifid.
- Väljaspool ELi toodetud sõidukid: Tavaliselt maksustatakse neid 10% määraga, kuigi Jaapanist ja Lõuna-Koreast imporditud sõidukitele kehtivad vastavate vabakaubanduslepingute alusel null- või vähendatud tariifid.
- Kommertssõidukid: Veoautode, busside ja muude kommertssõidukite impordile kohaldatakse 10% maksu, kusjuures vabakaubanduslepingutega riikidele kehtivad soodustariifid.
- Sõidukiosad ja lisaseadmed: Sõidukiosade, sealhulgas mootorite, rehvide ja akude impordile kohaldatakse 4–10% maksu, vabakaubanduslepinguga hõlmatud riikidest pärit osadele kehtivad madalamad või nulltariifid.
2.3 Teatud riikide erilised imporditollimaksud
ELi tööstusharude kaitsmiseks on ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud teatud Hiinast ja Indiast pärit terasetoodetele ja autoosadele.
3. Tekstiil ja rõivad
Küpros impordib märkimisväärses koguses tekstiili- ja rõivatooteid, eriti Aasiast. ELi ühine tollitariifistik kehtib ELi-väliste riikide tekstiilitoodete impordile, samas kui sooduskaubanduslepingud pakuvad teatud riikidele vähendatud tariife.
3.1 Toorained
- Tekstiilkiud ja lõng: Küpros impordib oma tekstiilitööstusele toorainet, nagu puuvill, vill ja sünteetilised kiud.
- Puuvill ja vill: Tavaliselt on ELi-välistest riikidest imporditud toodetele kehtestatud 4–8% maksumäär, EList ja vabakaubanduslepingu partneritest, näiteks Türgist ja Pakistanist pärit impordile kohaldatakse nulltariifi.
- Sünteetilised kiud: tariifid jäävad vahemikku 6–12%, olenevalt päritoluriigist.
3.2 Valmis rõivad ja rõivad
- Rõivad ja rõivad: Imporditud rõivastele kehtivad mõõdukad tariifid, kusjuures eeliskohtlemist saavad kaubanduslepingutega riikidest pärit tooted.
- Vabaajarõivad ja vormiriietus: Tavaliselt maksustatakse neid 12–18% maksumääraga, kuigi Vietnamist ja Bangladeshist imporditud kaupadele kehtivad ELi üldiste tariifide kava (GSP) alusel vähendatud tariifid.
- Luksus- ja kaubamärgiga rõivad: kallimatele rõivastele võidakse kehtestada 18–20% tariifid, kuigi Lõuna-Koreast ja Jaapanist imporditud toodetele võidakse vabakaubanduslepingute alusel kohaldada nulltariifi.
- Jalatsid: Imporditud jalatsitele rakendatakse 8–17% maksumäära, olenevalt materjalist ja päritoluriigist.
- Nahkjalatsid: Tavaliselt maksustatakse 17% määraga, kuigi kaubanduslepingute alusel kehtivad sellistest riikidest nagu Vietnam ja Lõuna-Korea imporditud kaupadele vähendatud tariifid.
3.3 Spetsiaalsed imporditollimaksud
Kohalike tootjate kaitsmiseks võivad Küpros ja EL kehtestada dumpinguvastased tollimaksud teatud tekstiili- ja rõivatoodetele, eelkõige Hiinast ja Indiast pärit toodetele, kui neid tooteid müüakse turuhinnast madalama hinnaga.
4. Tarbekaubad
Küpros impordib mitmesuguseid tarbekaupu, sealhulgas elektroonikat, kodumasinaid ja mööblit. Nende toodete tariifid on üldiselt mõõdukad, vabakaubanduslepinguga hõlmatud riikide kaupadele kehtivad madalamad või puuduvad tariifid.
4.1 Elektroonika ja kodumasinad
- Kodumasinad: Küpros impordib enamiku oma kodumasinatest, näiteks külmikud, pesumasinad ja kliimaseadmed, ELi riikidest, Hiinast ja Lõuna-Koreast.
- Külmikud ja sügavkülmikud: Tavaliselt maksustatakse neid 2,5–5% maksuga, kuigi import EList ja vabakaubanduslepingu riikidest on tollimaksuvaba.
- Pesumasinad ja kliimaseadmed: 5% tariifiga , Lõuna-Koreast imporditud toodetele kohaldatakse ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu alusel vähendatud tariife.
- Tarbeelektroonika: Küpros impordib elektroonikat, näiteks telereid, nutitelefone ja sülearvuteid, mille tariifid varieeruvad päritoluriigiti.
- Televiisorid: Tavaliselt maksustatakse neid 5% maksuga, kuigi Jaapanist ja Lõuna-Koreast imporditud toodetele kehtivad vabakaubanduslepingute alusel nulltariifid.
- Nutitelefonid ja sülearvutid: üldiselt maksustatakse 0–2,5% määraga, soodusmäärad kehtivad ELi ja vabakaubanduslepingu riikidest imporditud toodetele.
4.2 Mööbel ja sisustus
- Mööbel: Imporditud mööblile, sealhulgas kodu- ja kontorimööblile, kehtivad tariifid vahemikus 4–10%, olenevalt materjalist ja päritoluriigist.
- Puidust mööbel: Tavaliselt maksustatakse 5–10%, kaubanduslepingute alusel vähendatakse Vietnamist ja Türgist imporditud kaupade maksumäära.
- Plast- ja metallmööbel: ELi-välistele imporditoodetele kehtivad 4–8% tariifid.
- Kodumööbel: Sellistele esemetele nagu vaibad, kardinad ja kodukaunistused maksustatakse üldiselt 5–10% määraga, kuigi GSP raames kehtivad madalamad tariifid impordile sellistest riikidest nagu India ja Pakistan.
4.3 Spetsiaalsed imporditollimaksud
EL kohaldab dumpinguvastaseid tollimakse teatud kategooriate mööbli ja kodumööbli suhtes, mis pärinevad sellistest riikidest nagu Hiina, et vältida ebaausat konkurentsi.
5. Energia ja naftatooted
Küpros impordib oma energiavajaduste rahuldamiseks suures koguses energiatooteid, eelkõige naftat ja maagaasi. Energiaimpordi tariifid on üldiselt madalad, et toetada energiajulgeolekut ja üleminekut taastuvatele energiaallikatele.
5.1 Naftatooted
- Toornafta ja bensiin: Küpros impordib naftatooteid, eriti Venemaalt, Lähis-Idast ja naaberriikidest.
- Toornafta: Tavaliselt kehtivad sellele nulltariifid kooskõlas ELi energiapoliitikaga.
- Bensiin ja diislikütus: Üldiselt maksustatakse 2,5–4% määraga, kusjuures Norrast ja Venemaalt imporditud toodetele kehtivad kaubanduslepingute alusel madalamad tariifid.
- Diislikütus ja muud rafineeritud naftatooted: rafineeritud tooteid maksustatakse 3–5% määraga, kuigi naaberriikidest imporditud toodetele kehtivad vähendatud tariifid.
5.2 Taastuvenergia seadmed
- Päikesepaneelid ja tuuleturbiinid: Küpros, nagu ka ülejäänud EL, edendab taastuvenergia kasutamist, kohaldades taastuvenergiaseadmetele, näiteks päikesepaneelidele ja tuuleturbiinidele, nulltariife.
6. Ravimid ja meditsiiniseadmed
Küpros seab esikohale taskukohase tervishoiu kättesaadavuse ning seetõttu hoitakse oluliste ravimite ja meditsiiniseadmete tariife madalal või nullil, et tagada elanikkonnale taskukohasus ja kättesaadavus.
6.1 Ravimid
- Ravimid: Olulistele ravimitele, sealhulgas elupäästvatele ravimitele, kohaldatakse ELi üldise tariifirežiimi kohaselt üldiselt nulltariifi. Mitteolulistele farmaatsiatoodetele võidakse kohaldada 2–5% tariifi, kuigi vabakaubanduslepingutega riikidest imporditavatele toodetele kehtivad vähendatud tariifid.
6.2 Meditsiiniseadmed
- Meditsiiniseadmed: Meditsiiniseadmetele, näiteks diagnostikavahenditele, kirurgilistele instrumentidele ja haiglavooditele, kohaldatakse üldiselt nullmäära või madalaid tariife (2–5%), olenevalt toote vajadusest ja päritoluriigist.
7. Spetsiaalsed imporditollimaksud ja vabastused
7.1 Mittesoodusriikide eritollimaksud
Kooskõlas ELiga kohaldab Küpros dumpinguvastaseid ja tasakaalustusmakse teatud mittesoodusriikidest imporditud kaupadele. Need tollimaksud kaitsevad ELi tööstusharusid ebaõiglase kaubandustava, näiteks dumpingu või subsiidiumide eest. Näiteks selliste meetmete alla kuuluvad sageli Hiina ja India terase- ja tekstiilitooted.
7.2 Kahe- ja mitmepoolsed lepingud
- ELi vabakaubanduslepingud (FTA-d): ELi osana on Küprosel tollimaksuvaba juurdepääs enamikule ELis kaubeldavatele kaupadele. Lisaks kehtivad Küprosele ELi vabakaubanduslepingute alusel vähendatud või nulltariifid kaupadele, millega kaubeldakse selliste riikidega nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Kanada ja Vietnam.
- Üldine tariifide kava (GSP): GSP raames kohaldatakse Küprosele vähendatud tariife teatud arengumaadest, näiteks Indiast, Pakistanist ja Bangladeshist, imporditud kaupadele.
Riigi faktid
- Ametlik nimi: Küprose Vabariik
- Pealinn: Nikosia
- Suurimad linnad:
- Nikosia (pealinn ja suurim linn)
- Limassol
- Larnaka
- Sissetulek elaniku kohta: ligikaudu 28 000 USA dollarit (2023. aasta hinnang)
- Rahvaarv: umbes 1,2 miljonit (2023. aasta hinnang)
- Ametlikud keeled: kreeka, türgi
- Valuuta: euro (EUR)
- Asukoht: Küpros asub Vahemere idaosas, Türgist lõunas ja Süüriast läänes.
Küprose geograafia
Küpros on saareriik Vahemere idaosas, mille pindala on 9251 ruutkilomeetrit. Riik on tuntud oma strateegilise asukoha, mitmekesiste maastike ja rikkaliku ajaloo poolest.
- Rannik: Küprose rannajoon ulatub üle 648 kilomeetri, mida iseloomustavad liivarannad, kivised kaldad ja populaarsed turismisihtkohad.
- Mäed: Saare kesk- ja edelaosas domineerivad Troodose mäed, mille kõrgeim tipp on 1952 meetrit.
- Kliima: Küprosel on Vahemere kliima, mida iseloomustavad kuumad ja kuivad suved ning pehmed ja vihmased talved.
Küprose majandus
Küprosel on väike, kuid kõrgelt arenenud majandus, mis sõltub suuresti teenustest, kaubandusest ja turismist. Riigi majandust iseloomustab tugev finantsteenuste sektor, kasvav laevandustööstus ja märkimisväärne keskendumine turismile, eriti Vahemere rannikul.
1. Turism
Turism on Küprose majanduse üks olulisemaid sektoreid, mis annab olulise panuse SKPsse ja tööhõivesse. Saare rikkalik kultuuripärand, kaunid rannad ja soe Vahemere kliima meelitavad igal aastal miljoneid turiste.
2. Laevandus ja merendusteenused
Küpros on üks maailma juhtivaid merenduskeskusi, kus on suur laevaregister ja edukas merendusteenuste sektor. Küprose laevandussektor annab riigi majandusele olulise panuse, pakkudes selliseid teenuseid nagu laevade haldamine ja merekindlustus.
3. Finantsteenused
Finantsteenuste sektor, sealhulgas pangandus, kindlustus ja investeerimishaldus, on Küprose majanduse oluline osa. Riik on ennast kehtestanud piirkondliku finantskeskusena, eriti ettevõtete jaoks, mis soovivad tegutseda ELis ja Vahemere piirkonnas.
4. Energia
Küpros uurib võimalusi energeetikasektoris, eriti Vahemere idaosas asuvates avamere maagaasimaardlates. Energiainfrastruktuuri arendamisel ja maagaasivarude uurimisel on märkimisväärne potentsiaal tulevaseks majanduskasvuks.
5. Põllumajandus
Kuigi põllumajandusel on üldises majanduses väiksem roll, on see maapiirkondade jaoks endiselt oluline. Peamised põllukultuurid on kartul, tsitrusviljad, viinamarjad ja oliivid. Põllumajandussektorit toetatakse ELi toetustega ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames.