Austraalia, suur ja majanduslikult arenenud riik lõunapoolkeral, impordib laia valikut kaupu üle kogu maailma. Selle geograafiline eraldatus ja suur siseturg loovad suure nõudluse mitmesuguste toodete, sealhulgas tarbekaupade, tööstusseadmete ja põllumajandustoodete järele. Selle impordivoo reguleerimiseks rakendab Austraalia struktureeritud tariifisüsteemi, mille määrad varieeruvad vastavalt toodete olemusele, päritoluriigile ja kohaldatavatele kaubanduslepingutele. Lisaks tavapärastele tollimaksudele võidakse teatud riikidest pärit toodetele kohaldada spetsiaalseid imporditollimakse, eriti kui vabakaubanduslepingud (VKA-d) puuduvad.
Austraalia osaleb aktiivselt ülemaailmses kaubanduses ning on mitme olulise kaubanduslepingu liige, näiteks Vaikse ookeani ülese partnerluse laiaulatuslik ja progressiivne leping (CPTPP), ASEANi, Austraalia ja Uus-Meremaa vabakaubandusleping (AANZFTA) ning Hiina ja Austraalia vabakaubandusleping (ChAFTA). Need lepingud vähendavad paljude imporditavate kaupade tariife, eriti partnerriikidest, kuid mittepartnerriikide kaupadele võivad kehtida kõrgemad tollimaksud.
Imporditud toodete tariifikategooriad
Austraalia kasutab imporditud kaupade klassifitseerimiseks ühtlustatud süsteemi, kus igale kategooriale kehtivad erinevad tariifimäärad. Need tariifid kajastavad valitsuse eesmärke kaitsta kodumaist tööstust, edendada rahvusvahelisi kaubandussuhteid ja tagada juurdepääs vajalikule impordile.
1. Põllumajandustooted
Põllumajandustoodete import mängib olulist rolli kodumaise toodangu täiendamisel, eriti toodete puhul, mida Austraalia suurtes kogustes ei tooda, näiteks teatud troopilised puuviljad ja töödeldud toiduained. Põllumajandustoodete tariifid on loodud kohalike põllumeeste kaitsmiseks, võimaldades samal ajal vajalike toiduainete importi.
1.1 Peamiste põllumajandustoodete tariifimäärad
- Puu- ja köögiviljad:
- Värsked puuviljad (nt banaanid, ananassid, mangod): 5%
- Köögiviljad (nt tomatid, sibulad, porgandid): 5%
- Külmutatud puu- ja köögiviljad: 5–10%, olenevalt tootest.
- Teraviljad ja teraviljad:
- Nisu: 0% (nisu on tariifidest vabastatud, et soodustada importi kohaliku puudujäägi korral).
- Riis: 0%
- Mais: 5%
- Liha ja linnuliha:
- Veiseliha: 5%
- Sealiha: 5%
- Linnuliha (kana, kalkun): 5%
- Piimatooted:
- Piim ja piimapulber: 0% (vabakaubanduslepingud kaotavad peamiste piimatoodete tariifid).
- Juust (kõik liigid): 5%
- Või: 5%
- Töödeldud toidud:
- Konserveeritud puu- ja köögiviljad: 5–10% olenevalt päritoluriigist.
- Pakendatud suupisted (nt krõpsud, küpsised): 5–10%
- Külmutatud toidud ja valmistooted: 10%
1.2 Põllumajandustoodete eriimporditollimaksud
Austraalia põllumajandustoodete import saab kasu mitmest olulisest kaubanduslepingust, mis vähendavad märkimisväärselt tariife või kaotavad need:
- CPTPP liikmed: Vaikse ookeani ülese partnerluse laiaulatusliku ja progressiivse lepingu (CPTP) alla kuuluvad riigid, näiteks Jaapan, Kanada ja Mehhiko, omavad Austraalia turule sooduspääsu. Nende riikide põllumajandustoodetele kohaldatakse sageli madalamaid või nulltariife. Näiteks Jaapanist pärit veiseliha ja Kanadast pärit sealiha imporditakse Austraaliasse vähendatud tariifidega, mis mõnikord on kuni 2%.
- ASEANi ja Austraalia ning Uus-Meremaa vabakaubandusleping (AANZFTA): AANZFTA võimaldab teatud Kagu-Aasiast (nt Indoneesia, Tai, Malaisia) imporditud põllumajandustoodete puhul kohaldada vähendatud või nulltariife. Olulised põllumajandustooted, nagu riis, troopilised puuviljad ja palmiõli, võivad siseneda tariifivabalt, mis muudab need tooted Austraalia tarbijatele taskukohasemaks.
- ChAFTA: Hiina ja Austraalia vahelise vabakaubanduslepingu kohaselt imporditakse paljud Hiinast pärit põllumajandustooted, näiteks piimatooted ja mõned puuviljad Austraaliasse madalamate tariifidega, mis teatud oluliste kaupade puhul on sageli nullilähedased.
2. Tööstuskaubad
Austraalia sõltub suuresti tööstuskaupade, eriti masinate, seadmete ja tooraine impordist, mis on vajalikud tema tugeva tootmis-, kaevandus- ja ehitussektori jaoks. Tööstuskasvu toetamiseks ja konkurentsivõimeliste hindade tagamiseks on tööstuskaupade tariifid mõõdukad, kuid varieeruvad sõltuvalt tootetüübist.
2.1 Masinad ja seadmed
Tööstusmasinad ja -seadmed on Austraalia taristuprojektide, kaevandustegevuse ja töötleva tööstuse jaoks kriitilise tähtsusega. Tariifimäärad on üles ehitatud nii, et tagada juurdepääs parimatele seadmetele, säilitades samal ajal teatud kaitsetaseme kohalikele tootjatele.
- Rasketehnika:
- Kraanad, buldooserid, ekskavaatorid: 5%
- Kaevandusseadmed (nt puurplatvormid, laadurid): 5%
- Tootmisseadmed:
- Metallitöötlusmasinad (nt treipingid, freespingid): 5%
- Tekstiilitootmismasinad: 5%
- Toiduainete töötlemise seadmed: 5%
- Energiaga seotud seadmed:
- Tuuleturbiinid: 0%
- Päikesepaneelid: 0%
- Elektrienergia tootmiseks mõeldud generaatorid ja turbiinid: 0–5%
- Elektriseadmed ja -komponendid:
- Elektritrafod: 5%
- Mootorid ja generaatorid: 5%
- Elektrijuhtmed ja kaablid: 5%
2.2 Autod ja autoosad
Austraalia autotööstus on üle läinud tootmiselt impordile, eriti pärast seda, kui kohalik autotootmine 2017. aastal lõppes. Riik impordib nii sõidukeid kui ka autovaruosi, kusjuures kohalike ettevõtete kaitsmiseks ja konkurentsivõime tagamiseks kohaldatakse tariife.
- Reisijateveokid:
- Uued sõidukid: 5%
- Kasutatud sõidukid: 5% (lisapiirangutega kasutatud sõidukite impordile, mille eesmärk on kaitsta liiklusohutust ja keskkonnastandardeid).
- Tarbesõidukid:
- Veoautod ja bussid: 5%
- Autoosad:
- Mootorid: 5%
- Rehvid: 5%
- Pidurikomponendid, elektrisüsteemid ja muud mehaanilised osad: 5%
2.3 Tööstuskaupade spetsiaalsed imporditollimaksud
Austraalia on sõlminud mitu vabakaubanduslepingut, mis mõjutavad tööstuskaupade importi, vähendades tariife ja soodustades kaubanduspartnerlust:
- Vabakaubandusleping Jaapani ja Lõuna-Koreaga: Nende lepingute kohaselt siseneb Austraaliasse lai valik tööstuskaupu, eelkõige masinaid ja sõidukeid, ilma tariifideta. See on muutnud Jaapani ja Korea seadmed Austraalia turul väga konkurentsivõimeliseks.
- ChAFTA (Hiina-Austraalia vabakaubandusleping): See leping on järk-järgult kaotanud tariifid paljudele Hiina tööstuskaupadele, muutes Hiina masinate, elektriseadmete ja autoosade impordi Austraalia ettevõtetele kulutõhusamaks.
3. Tarbeelektroonika ja kodumasinad
Austraalia on oluline tarbeelektroonika ja kodumasinate importija, kuna kohalik tootmine on piiratud. Arvestades nende kaupade suurt nõudlust, on tariifid üldiselt madalad, et tagada konkurentsivõimeline hinnakujundus ja laialdane kättesaadavus.
3.1 Tarbeelektroonika
Tarbeelektroonika, näiteks nutitelefonid, sülearvutid ja telerid, on Austraaliasse imporditavate kaupade seas populaarseimate hulgas. Riik impordib neid kaupu peamiselt Aasia tootmiskeskustest, nagu Hiina, Lõuna-Korea ja Jaapan.
- Nutitelefonid: 0% (nutitelefonidele tariifi ei rakendata, mis aitab hindu konkurentsivõimelisena hoida).
- Sülearvutid ja tahvelarvutid: 0%
- Televiisorid: 5%
- Audio- ja visuaalseadmed:
- Kõlarid, helisüsteemid ja kõrvaklapid: 5%
- Kodukino süsteemid: 5%
3.2 Kodumasinad
Austraalia impordib suurema osa oma kodumasinatest, mille suhtes kehtivad mõõdukad tariifid, et tagada nii taskukohasus kui ka teatav kaitsetase kodumaisele tööstusele.
- Külmikud: 5%
- Pesumasinad: 5%
- Mikrolaineahjud: 5%
- Konditsioneerid: 5%
- Nõudepesumasinad: 5%
3.3 Elektroonika ja kodumasinate eriimporditollimaksud
Austraalia vabakaubanduslepingud võimaldavad soodsaid tariife partnerriikidest imporditud elektroonikale ja kodumasinatele:
- Vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikidega: USA-st imporditud elektroonika, sealhulgas arvutid, nutitelefonid ja kodumasinad, on Austraalia-USA vabakaubanduslepingu (AUSFTA) alusel nulltariifidega.
- Jaapan ja Lõuna-Korea: Vastavalt vabakaubanduslepingutele sisenevad Jaapanist ja Lõuna-Koreast pärit elektroonika ja kodumasinad Austraaliasse madalamate või nulltariifidega, mistõttu on selliste ettevõtete nagu Samsung, LG ja Sony tooted Austraalia turul väga konkurentsivõimelised.
- Hiina (ChAFTA): Hiina ja Austraalia vaheline vabakaubandusleping on oluliselt vähendanud enamiku Hiinast imporditud tarbeelektroonika tariife, mis on toonud kaasa selliste toodete nagu nutitelefonide, telerite ja köögiseadmete hinna languse.
4. Tekstiil, rõivad ja jalatsid
Austraalia impordib märkimisväärses koguses tekstiili-, rõiva- ja jalatsitooteid, kuna nendes sektorites on kohalik tootmine vähenenud. Nende kaupade tariifid on tavaliselt kõrgemad kui teistel tarbekaupadel, et pakkuda teatavat kaitset allesjäänud kodumaisele tööstusele.
4.1 Riietus ja rõivad
Rõivad ja rõivad on Austraalia jaoks peamised impordiartiklid, kusjuures enamik tooteid pärineb Aasia riikidest nagu Hiina, Vietnam ja Bangladesh.
- Standardriietus:
- Põhirõivad (nt T-särgid, teksad, kampsunid): 5–10%
- Ametlik riietus (nt ülikonnad, kleidid): 10%
- Luksus- ja disainerbrändid: 10–15% (luksuskaupadele, eriti Euroopast pärit toodetele, kehtivad kõrgemad tariifid).
- Spordirõivad ja spordirõivad: 5–10%
4.2 Jalatsid
Austraalia impordib laia valikut jalatseid, sealhulgas spordijalatseid, moejalatseid ja luksusbrände.
- Standardjalatsid: 5%
- Luksusjalatsid (nt disainerkingad): 10–15%
- Spordijalatsid: 5%-10%
4.3 Toortekstiilid ja -kangad
Tekstiilitööstuse toorainet imporditakse ka kohalike tootjate ja moeloojate vajaduste rahuldamiseks.
- Puuvill: 0% (Austraalia toetab oma kohalikku tekstiilitööstust, lubades puuvilla tariifivaba importi).
- Vill: 0% (kodumaine villatootmine on oluline tööstusharu, kuid tariifivaba import toetab kohalikku tootmist).
- Sünteetilised kiud: 5–10% (tariife rakendatakse kodumaise sünteetilise tekstiilitootmise kaitsmiseks).
4.4 Tekstiiltoodete eriimporditollimaksud
Austraalia kohaldab tekstiili- ja rõivatoodetele eritollimakse kaubanduslepingute alusel:
- ChAFTA: Hiina ja Austraalia vahelise vabakaubanduslepingu kohaselt kehtivad Hiinast imporditud tekstiilidele ja rõivastele vähendatud tariifid, mis ulatuvad sageli kuni 5%-ni. See teeb Hiinast ühe Austraalia turu suurima rõivatarnija.
- AANZFTA: ASEANi, Austraalia ja Uus-Meremaa vabakaubanduslepingu kohaselt kehtivad Kagu-Aasia riikidest, nagu Vietnam, Indoneesia ja Filipiinid, imporditud rõivastele madalamad tariifid võrreldes impordiga riikidest, mis ei ole vabakaubanduslepinguga hõlmatud.
- Luksuskaupade import Euroopast: Euroopast, eriti sellistest riikidest nagu Itaalia ja Prantsusmaa, pärit disainermoe ja luksusrõivaste suhtes kehtivad kõrgemad tariifid, sageli 10–15%, mis peegeldab Austraalia pingutusi kaitsta oma moetööstust ja tipptasemel tekstiilitootmist.
5. Ravimid ja meditsiiniseadmed
Austraalias on tugev riiklik tervishoiusüsteem ning ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus on hädavajalik. Nende kriitiliste toodete taskukohasuse tagamiseks on ravimite ja meditsiiniseadmete tariifid üldiselt madalad või puuduvad üldse.
5.1 Farmaatsiatooted
- Ravimid (geneerilised ja kaubamärgiga ravimid): 0% (esmatähtsate ravimite puhul ei kohaldata tariife taskukohasuse tagamiseks).
- Vaktsiinid: 0% (vabastatud rahvatervise eeskirjade kohastest tariifidest).
- Toidulisandid ja vitamiinid: 5% (mõõdukad tariifid kehtivad mittevajalikele tervisetoodetele).
5.2 Meditsiiniseadmed
Austraalia impordib oma tervishoiu infrastruktuuri toetamiseks mitmesuguseid meditsiiniseadmeid, sealhulgas diagnostikavahendeid ja kirurgilisi instrumente.
- Diagnostilised vahendid (röntgen, magnetresonantstomograafia): 0% (kriitilised tervishoiuseadmed on tariifivabad).
- Kirurgilised instrumendid: 0%
- Haiglavoodid, jälgimissüsteemid ja nendega seotud seadmed: 5%
5.3 Meditsiinitoodete eriimporditollimaksud
- Vabakaubanduslepingud: Ravimid ja meditsiiniseadmed, mis imporditakse riikidest, kellega Austraalial on vabakaubanduslepingud (nt Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Lõuna-Korea), tuuakse üldiselt tollimaksuvabalt sisse, mis tagab konkurentsivõimelise hinnakujunduse ja usaldusväärse tarnimise.
- Rahvatervise algatused: Rahvatervisega seotud hädaolukordade, näiteks COVID-19 pandeemia ajal võib Austraalia ajutiselt vähendada või peatada meditsiinitarvete, näiteks isikukaitsevahendite, ventilaatorite ja diagnostikakomplektide tariife, et tagada kiire ja taskukohane juurdepääs.
6. Alkohol, tubakas ja luksuskaubad
Austraalia kehtestab oma kõrgeimad tariifid ja aktsiisimaksud toodetele, mida peetakse mittevajalikeks või luksuskaupadeks, nagu alkohol, tubakas ja kallid kaubad. Need tariifid aitavad reguleerida tarbimist ja teenivad valitsusele tulu.
6.1 Alkohoolsed joogid
- Õlu: 5% (lisaks alkoholisisaldusel põhinevale aktsiisimaksule).
- Vein: 5% (Austraalia on suur veinitootja, kuid impordile kehtivad nii tariifid kui ka siseriiklik konkurents).
- Kanged alkohoolsed joogid: 5–10% (kõrgemaid aktsiisimakse rakendatakse ka kangetele alkohoolsetele jookidele nagu viski, viin ja rumm).
6.2 Tubakatooted
Lisaks tariifidele on tubakatoodetele kehtestatud kõrged aktsiisimaksud, mis pärsib tarbimist ja toetab rahvatervise alaseid jõupingutusi.
- Sigaretid: 0% (imporditariifi ei ole, kuid nende suhtes kohaldatakse märkimisväärseid aktsiisimakse).
- Sigarid: 0% (selle asemel rakendatakse kõrgeid aktsiisimakse).
- Muud tubakatooted: 0%
6.3 Luksuskaubad
Luksuskaupadele, nagu tipptasemel elektroonika, ehted, disainerrõivad ja aksessuaarid, kehtivad kõrgemad tariifid, et kajastada nende mittevajalikku olemust.
- Kellad ja ehted: 5–10%
- Disainerikäekotid ja aksessuaarid: 10–15%
- Tipptasemel elektroonika: 5–10%
6.4 Luksuskaupade spetsiaalsed imporditollimaksud
- Euroopa luksuskaupade import: Euroopast pärit luksuskaupadele, eriti disainermoele, ehetele ja aksessuaaridele sellistest riikidest nagu Itaalia ja Prantsusmaa, võidakse kehtestada kuni 15% tariifid. Need tariifid kaitsevad kohalikke luksuskaupade turge ja aitavad säilitada Austraalia kaubandusbilanssi.
- USA luksuskaubad: Austraalia ja USA vahelise vabakaubanduslepingu (AUSFTA) kohaselt on USA luksuskaupadele üldiselt madalamad tariifid võrreldes vabakaubanduslepinguväliste riikidega, kuigi teatud toodetele, näiteks alkoholile ja tubakale, võidakse siiski kohaldada aktsiisimaksu.
Faktid Austraalia kohta
- Ametlik nimi: Austraalia Ühendus
- Pealinn: Canberra
- Kolm suurimat linna:
- Sydney
- Melbourne’i
- Brisbane
- Sissetulek elaniku kohta: ligikaudu 55 000 USA dollarit (2023. aasta hinnang)
- Rahvaarv: umbes 26 miljonit (2023. aasta hinnang)
- Ametlik keel: inglise
- Valuuta: Austraalia dollar (AUD)
- Asukoht: Lõunapoolkera, ümbritsetud India ookeanist ja Vaiksest ookeanist, piirneb kagus Uus-Meremaaga ja põhjas Kagu-Aasiaga.
Austraalia geograafia
Austraalia on pindalalt maailma kuues suurim riik, hõlmates 7,692 miljonit ruutkilomeetrit. Selle mitmekesine geograafia hõlmab ulatuslikke kõrbeid, troopilisi vihmametsi, mäeahelikke ja ulatuslikke rannajooni. Riigi füüsiline geograafia jaguneb tavaliselt mitmeks võtmepiirkonnaks:
- Austraalia sisemaa: ulatuslik ja kuiv piirkond, mis hõlmab suurema osa Austraalia keskosast. Karmi kliima, hõreda asustuse ja ainulaadse eluslooduse poolest tuntud Austraalia sisemaa mängib olulist rolli Austraalia kaevandus- ja energiasektoris.
- Rannikutasandikud: Austraalia suuremad linnad ja asustuskeskused asuvad rannikutasandikel, eriti ida- ja kagurannikul. Nende piirkondade kliima on parasvöötme, mistõttu on need ideaalsed põllumajanduse, turismi ja kaubanduse jaoks.
- Suur Lõhestusmäestik: See mäestik, mis ulatub mööda idarannikut, eraldab viljakat idarannikut kuivast sisemusest. Mäestikus asuvad rahvuspargid, jõed ja põllumajandusmaa.
- Troopiline põhjaosa: Austraalia põhjaosas, sealhulgas sellistes piirkondades nagu Queensland ja Põhjaterritoorium, valitseb troopiline kliima ning see on tuntud vihmametsade, randade ja Suure Vallrahu, maailma suurima korallriffide süsteemi poolest.
Austraalia majandus ja peamised tööstusharud
Austraalial on segaturumajandus, mis sõltub suuresti rahvusvahelisest kaubandusest. See on üks maailma rikkamaid riike, kus on kõrge elatustase, tugev finantssektor ja jõuline ekspordimajandus. Austraalia majandusliku edu taga on peamiselt loodusvarad, kuid olulist rolli mängivad ka teised sektorid, näiteks teenused, põllumajandus ja tootmine.
1. Kaevandamine ja loodusvarad
- Austraalia on üks maailma suurimaid söe, rauamaagi, kulla ja maagaasi tootjaid. Kaevandussektor on majanduse oluline osa, pakkudes märkimisväärset eksporditulu ja tööhõivet.
- Eksport: Rauamaak ja kivisüsi on peamised ekspordiartiklid, eriti sellistele turgudele nagu Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea.
2. Põllumajandus
- Austraalia on suur põllumajandustootja, kes ekspordib selliseid tooteid nagu nisu, veiseliha, vill ja vein. Selle suur põllumajandussektor saab kasu arenenud tehnoloogiast ja soodsast kliimast, eriti lõuna- ja idapiirkondades.
- Eksport: Peamised põllumajandusliku ekspordi hulka kuuluvad liha, piimatooted, teravili ja vein.
3. Tootmine
- Kuigi Austraalia tootmissektor on viimastel aastatel vähenenud, on see endiselt oluline osa majandusest, eriti sellistes valdkondades nagu toiduainete töötlemine, masinate tootmine ja farmaatsiatooted.
- Peamised tööstusharud: Riik toodab autosid, lennukikomponente ja meditsiiniseadmeid.
4. Teenused ja turism
- Teenindussektor, mis hõlmab rahandust, haridust, tervishoidu ja turismi, on tööhõive poolest Austraalia majanduse suurim osa.
- Turism: Austraalia on oluline turismisihtkoht, mis meelitab igal aastal miljoneid külastajaid selliste ikooniliste vaatamisväärsuste juurde nagu Sydney ooperimaja, Suur Vallrahu ja Uluru (Ayers Rock).