Horvaatia, kes on alates 2013. aastast Euroopa Liidu (EL) liige, järgib ELi ühist tollitariifistikku (CCT) kaupade importimisel väljastpoolt Euroopa Liitu. See ühine tariifikord tagab, et kõik ELi liikmesriigid, sealhulgas Horvaatia, kohaldavad ühtseid imporditollimakse ELi mittekuuluvatest riikidest pärit toodetele. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmena on Horvaatia tollipoliitika kooskõlas rahvusvaheliste kaubandusreeglitega. Tänu Horvaatia avatud kaubanduspoliitikale ELis on ELi liikmesriikide tooted üldiselt tollimaksuvabad, samas kui ELi mittekuuluvate riikide toodetele kehtivad ELi tariifitabelites sätestatud standardsed tariifid. Horvaatial on ka sooduskaubanduslepingud mitmete ELi mittekuuluvate riikidega, mis vähendavad või kaotavad teatud kaupade tariife.
Tollitariifid tootekategooriate kaupa Horvaatias
1. Põllumajandustooted
Põllumajandus on Horvaatias oluline sektor, kuigi riik sõltub impordist, et rahuldada sisenõudlust mitmesuguste põllumajandustoodete järele. ELi ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) mõjutab põllumajandustoodete tariifide struktuuri, kusjuures ELi-siseselt pärit toodetele kohaldatakse vähendatud tariife või nulltariife. Kolmandatest riikidest imporditud toodetele kehtivad tariifid, mis sõltuvad toote liigist ja kohaldatavatest kaubanduslepingutest.
1.1 Põllumajanduspõllumajandustooted
- Teravili ja teravili: Horvaatia impordib teravilja, näiteks nisu, maisi ja riisi, et täiendada kodumaist toodangut.
- Nisu: ELis maksustatakse seda tavaliselt nullmääraga. ELi mittekuuluvate riikide puhul kohaldatakse ELi ühist tollitariifistikku, mille tariifid jäävad vahemikku 10–25%.
- Riis: ELi mittekuuluvatest riikidest imporditud riisile kohaldatakse 5–65% tariife, olenevalt sordist ja töötlemisastmest.
- Puu- ja köögiviljad: Horvaatia impordib nõudluse rahuldamiseks laia valikut puu- ja köögivilju, eriti hooajavälisel ajal.
- Tsitrusviljad (apelsinid, sidrunid): ELi mittekuuluvate riikide impordi tariifid jäävad vahemikku 5–16%, olenevalt päritoluriigist. Sooduslepingud Vahemere piirkonna riikidega, näiteks Marokoga, vähendavad neid määrasid.
- Tomatid ja lehtköögiviljad: Tavaliselt maksustatakse 8–14% määraga, millele lisanduvad hooajalised korrigeerimised, et kaitsta kodumaiseid põllumehi saagikoristushooajal.
- Suhkur ja magusained: Horvaatia impordib suhkrut peamiselt kohaliku toodangu täiendamiseks. Suhkru impordi suhtes kehtivad tariifikvoodid, mis võimaldavad teatud koguse impordi vähendatud tariifidega, samas kui kvooti ületava impordi puhul kehtivad kõrgemad tollimaksud.
- Rafineeritud suhkur: kvoodi piires imporditud suhkrule kohaldatakse nullmäära, samas kui kvoodi ületava impordi puhul on tariif 50%.
1.2 Kariloomad ja piimatooted
- Liha ja linnuliha: Horvaatia impordib kohaliku nõudluse rahuldamiseks erinevat tüüpi liha ja linnuliha, mille tariifid sõltuvad liha tüübist ja kaubanduslepingutest.
- Veise- ja sealiha: ELis kehtivad veise- ja sealihale nulltariifid. Kolmandatest riikidest imporditud toodetele kehtivad 12–15% tariifid, kuigi kaubanduslepingutega riikidele, näiteks Kanadale (CETA alusel), võivad kehtida soodushinnad.
- Linnuliha: ELi-välistest riikidest imporditud linnulihale kohaldatakse 12,9% maksu, kusjuures tariifikvootide raames kehtivad teatud koguste puhul madalamad tariifid.
- Piimatooted: Horvaatia impordib piimatooteid, nagu juust, piimapulber ja või, ning tariifid on üles ehitatud kohalike piimatootjate kaitsmiseks.
- Piimapulber ja juust: ELi mittekuuluvatest riikidest imporditavatele toodetele kehtivad 15–20% tariifid, kuigi vabakaubanduslepinguga hõlmatud riikidest, näiteks Uus-Meremaalt, imporditavatele toodetele võidakse kohaldada vähendatud tariife.
1.3 Spetsiaalsed imporditollimaksud
Kohaliku põllumajanduse kaitsmiseks võib Horvaatia kohaldada teatud põllumajandustoodete impordi suhtes kaitsemeetmeid või dumpinguvastaseid tollimakse. Näiteks on dumpinguvastased tollimaksud kehtestatud Brasiiliast pärit linnulihatoodetele, et kaitsta ELi linnukasvatajaid ebaõiglase hinnaga impordi eest.
2. Tööstuskaubad
Horvaatia tööstussektor, sealhulgas tootmine, ehitus ja energiatootmine, sõltub suuresti tööstuskaupade impordist. ELi ühine tollitariif kehtib enamiku ELi mittekuuluvatest riikidest imporditud tööstuskaupade kohta ning tariifide vähendamine on võimalik konkreetsete kaubanduslepingute alusel.
2.1 Masinad ja seadmed
- Tööstusmasinad: Horvaatia impordib oma tootmis- ja ehitussektori jaoks märkimisväärses koguses masinaid ja seadmeid. Enamiku masinate impordist on ELi määruste kohaselt madalate või nulltariifidega.
- Ehitusmasinad (ekskavaatorid, buldooserid): Tavaliselt maksustatakse 0–2,5% määraga, ELi liikmesriikidele on tollimaksuvaba juurdepääs ja vabakaubanduslepingu partneritele, näiteks Lõuna-Koreale, on sooduskohtlemine.
- Tootmisseadmed: Üldiselt kohaldatakse 0–5% tariife, kusjuures vabakaubanduslepingu partneritelt, näiteks Jaapanilt, imporditavate kaupade puhul ELi ja Jaapani majanduspartnerluslepingu alusel kehtivad nulltariifid.
- Elektriseadmed: Elektrimasinad ja -seadmed on Horvaatia taristu arendamiseks üliolulised.
- Generaatorid ja trafod: Tavaliselt maksustatakse neid ELi-välistest riikidest imporditud kaupade puhul 2–5%, kuigi vabakaubanduslepinguga hõlmatud riikidel on sageli nulltariifid.
2.2 Mootorsõidukid ja transport
Horvaatia impordib märkimisväärse osa oma mootorsõidukitest ja autoosadest, eriti Saksamaalt, Jaapanist ja Lõuna-Koreast. Sõidukite tariifide struktuur peegeldab ELi kaitset kohalikele autotootjatele, hõlbustades samal ajal kaubandust peamiste partneritega.
- Reisijateveokid: Autode imporditollimaksud varieeruvad sõltuvalt sõiduki tüübist ja päritoluriigist.
- EL-is toodetud sõidukid: Tollimaksuvaba.
- Väljaspool ELi toodetud sõidukid: Tavaliselt maksustatakse neid 10% maksuga, kuigi Lõuna-Koreast (ELi ja Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu alusel) ja Jaapanist (ELi ja Jaapani vabakaubanduslepingu alusel) imporditud sõidukitele kehtivad vähendatud või nulltariifid.
- Kommertssõidukid: Veoautode, busside ja muude kommertssõidukite impordile kohaldatakse 10% maksu, kusjuures kaubanduslepingutega riikidele kehtivad soodustariifid.
- Sõidukiosad ja lisaseadmed: Sõidukiosad, sealhulgas mootorid, rehvid ja akud, on üldiselt maksustatud 4–10% maksuga, kuigi vabakaubanduslepingu partneritelt, näiteks Türgist, pärit osi võib importida tollimaksuvabalt.
2.3 Teatud riikide erilised imporditollimaksud
EL kehtestab dumpinguvastased tollimaksud teatud tööstuskaupade kategooriatele, sealhulgas terasele ja autoosadele sellistest riikidest nagu Hiina ja India, et kaitsta kodumaist tööstust ebaausa konkurentsi eest.
3. Tekstiil ja rõivad
Horvaatia impordib suures koguses tekstiili- ja rõivatooteid, eriti Aasia riikidest nagu Hiina, Bangladesh ja Vietnam. Tekstiiltoodete tariifide struktuur peegeldab ELi püüdlusi kaitsta kodumaiseid tekstiilitootjaid, tagades samal ajal tarbijatele juurdepääsu taskukohasele rõivastele.
3.1 Toorained
- Tekstiilkiud ja lõng: Horvaatia impordib kohaliku tekstiilitootmise toetamiseks toorainet, nagu puuvill, vill ja sünteetilised kiud.
- Puuvill ja vill: Tavaliselt on ELi-välistest riikidest imporditud toodetele kehtestatud 4–8% maksumäär, vabakaubanduslepingu partneritelt imporditud toodetele ei kohaldu tariif.
- Sünteetilised kiud: tariifid jäävad vahemikku 6–12%, olenevalt materjali tüübist ja päritolust.
3.2 Valmis rõivad ja rõivad
- Rõivad ja rõivad: Imporditud rõivastele kehtivad mõõdukad tariifid, kusjuures eeliskohtlemist saavad kaubanduslepingutega riikidest pärit tooted.
- Vabaajarõivad ja vormiriietus: Üldiselt maksustatakse neid 12–18% maksumääraga, kuigi Vietnamist ja Bangladeshist imporditud kaupadele kehtivad ELi üldiste tariifide kava (GSP) alusel vähendatud tariifid.
- Luksus- ja kaubamärgiga rõivad: kallimate rõivaste tariifid on 18–20%, kuigi sellistest riikidest nagu Lõuna-Korea ja Jaapan imporditud toodetele võidakse vabakaubanduslepingute alusel kohaldada nulltariife.
- Jalatsid: Imporditud jalatsitele rakendatakse 8–17% maksumäära, olenevalt materjalist ja päritoluriigist.
- Nahkjalatsid: Tavaliselt maksustatakse 17% määraga, kuigi vabakaubanduslepingud vähendavad neid tariife sellistest riikidest nagu Lõuna-Korea ja Vietnam imporditud kaupade puhul.
3.3 Spetsiaalsed imporditollimaksud
EL kehtestab dumpinguvastased tollimaksud teatud kategooria tekstiili- ja jalatsitoodetele sellistest riikidest nagu Hiina ja Vietnam, et kaitsta kohalikke tootjaid ebaausa konkurentsi eest. Need tollimaksud võivad impordikulusid märkimisväärselt tõsta.
4. Tarbekaubad
Horvaatia impordib sisenõudluse rahuldamiseks laia valikut tarbekaupu, sealhulgas elektroonikat, kodumasinaid ja mööblit. Nende kaupade tariifid on üldiselt mõõdukad, vabakaubanduslepinguga hõlmatud riikide toodete puhul on tariifid madalamad või puuduvad.
4.1 Elektroonika ja kodumasinad
- Kodumasinad: Horvaatia impordib enamiku oma suurtest kodumasinatest, nagu külmikud, pesumasinad ja kliimaseadmed, sellistest riikidest nagu Saksamaa, Hiina ja Lõuna-Korea.
- Külmikud ja sügavkülmikud: Tavaliselt maksustatakse neid 2,5–5% maksumääraga, kuigi ELi ja vabakaubanduslepinguga hõlmatud riikidest imporditud kaupadele on võimalik tollimaksuvaba juurdepääs.
- Pesumasinad ja kliimaseadmed: 5% tariifiga, Lõuna-Koreast imporditavatele toodetele vabakaubanduslepingu alusel vähendatud tariifid.
- Tarbeelektroonika: Elektroonika, näiteks telerid, nutitelefonid ja sülearvutid, on Horvaatias olulised impordiartiklid ning tariifid on üldiselt madalad.
- Televiisorid: Tavaliselt maksustatakse neid 5% maksuga, kuigi Jaapanist ja Lõuna-Koreast imporditud toodetele kehtivad vabakaubanduslepingute alusel nulltariifid.
- Nutitelefonid ja sülearvutid: üldiselt maksustatakse 0–2,5%, eriti ELi ja vabakaubanduslepinguga hõlmatud riikidest imporditud kaupade puhul.
4.2 Mööbel ja sisustus
- Mööbel: Imporditud mööblile, sealhulgas kodu- ja kontorimööblile, kehtivad tariifid vahemikus 4–10%, olenevalt materjalist ja päritoluriigist.
- Puidust mööbel: Tavaliselt maksustatakse 5–10%, kusjuures Türgist ja Vietnamist imporditavatele toodetele kehtivad konkreetsete kaubanduslepingute alusel soodusmäärad.
- Plast- ja metallmööbel: 4–8% tariifid, olenevalt päritolust.
- Kodumööbel: Sellistele esemetele nagu vaibad, kardinad ja kodukaunistused maksustatakse üldiselt 5–10% määraga, kusjuures GSP raames kehtivad soodustariifid sellistest riikidest nagu India ja Pakistan imporditud kaupadele.
4.3 Spetsiaalsed imporditollimaksud
Horvaatia kohaldab ELi suuniseid järgides dumpinguvastaseid tollimakse teatud mööbli- ja sisustuskategooriate suhtes sellistest riikidest nagu Hiina ja Vietnam, et kaitsta kodumaiseid tootjaid.
5. Energia ja naftatooted
Horvaatia impordib oma energiavajaduste rahuldamiseks märkimisväärses koguses energiatooteid, eelkõige naftat ja maagaasi. Energiaimpordi tariifid on üldiselt madalad, et tagada energiajulgeolek ja toetada üleminekut taastuvatele energiaallikatele.
5.1 Naftatooted
- Toornafta ja bensiin: Horvaatia impordib naftatooteid mitmest riigist, sealhulgas Venemaalt ja Lähis-Ida riikidest.
- Toornafta: Tavaliselt kehtivad sellele nulltariifid kooskõlas ELi energiajulgeoleku poliitikaga.
- Bensiin ja diislikütus: Üldiselt maksustatakse 2,5–4% määraga, kusjuures Norrast ja Venemaalt imporditud toodetele kehtivad kaubanduslepingute alusel madalamad tariifid.
- Diislikütus ja muud rafineeritud naftatooted: rafineeritud tooteid maksustatakse 3–5% määraga, kuigi naaberriikidega sõlmitud ELi energialepingute alusel kehtivad madalamad tariifid.
5.2 Taastuvenergia seadmed
- Päikesepaneelid ja tuuleturbiinid: Taastuvenergia kasutamise edendamiseks kohaldab Horvaatia kooskõlas ELi rohelise energia poliitikaga taastuvenergiaseadmetele, näiteks päikesepaneelidele ja tuuleturbiinidele, nulltariife.
6. Ravimid ja meditsiiniseadmed
Horvaatia seab esikohale taskukohase tervishoiu kättesaadavuse ning seetõttu hoitakse oluliste ravimite ja meditsiiniseadmete tariife madalal või nullil, et tagada elanikkonnale taskukohasus ja kättesaadavus.
6.1 Ravimid
- Ravimid: Olulistele ravimitele, sealhulgas elupäästvatele ravimitele, kohaldatakse ELi üldise tariifirežiimi kohaselt üldiselt nulltariifi . Mitteolulistele farmaatsiatoodetele võidakse kohaldada 2–5% tariifi, kuigi vabakaubanduslepingutega riikidest imporditavatele toodetele kohaldatakse vähendatud või nulltariifi.
6.2 Meditsiiniseadmed
- Meditsiiniseadmed: Meditsiiniseadmetele, näiteks diagnostikavahenditele, kirurgilistele instrumentidele ja haiglavooditele, kohaldatakse üldiselt nullmäärasid või madalaid määrasid (2–5%), olenevalt toote vajadusest ja päritoluriigist.
7. Spetsiaalsed imporditollimaksud ja vabastused
7.1 Mittesoodusriikide eritollimaksud
Horvaatia järgib ELi dumpinguvastaste ja tasakaalustusmaksude kohaldamist teatud impordile riikidest, mis ei ole hõlmatud sooduskaubanduslepingutega. Need tollimaksud kehtestatakse selleks, et takistada toodete müümist turuväärtusest madalama hinnaga või ebaõiglaste subsiidiumidega. Näiteks Hiinast ja Indiast pärit terase- ja tekstiilitoodete suhtes kohaldatakse sageli selliseid meetmeid.
7.2 Kahe- ja mitmepoolsed lepingud
- ELi vabakaubanduslepingud (FTA-d): ELi osana on Horvaatial tollimaksuvaba juurdepääs enamikule ELi-siseselt kaubeldavatele kaupadele. Lisaks on Horvaatial ELi vabakaubanduslepingute alusel vähendatud või nulltariifid kaupadele, millega kaubeldakse selliste riikidega nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Kanada ja Vietnam.
- Üldine tariifide kava (GSP): GSP raames kohaldatakse Horvaatiale vähendatud tariife teatud arengumaadest, näiteks Indiast, Pakistanist ja Bangladeshist, imporditud kaupadele.
Riigi faktid
- Ametlik nimi: Horvaatia Vabariik
- Pealinn: Zagreb
- Suurimad linnad:
- Zagreb (pealinn ja suurim linn)
- Jagatud
- Rijeka
- Sissetulek elaniku kohta: ligikaudu 16 000 USA dollarit (2023. aasta hinnang)
- Rahvaarv: umbes 4 miljonit (2023. aasta hinnang)
- Ametlik keel: horvaadi
- Valuuta: euro (EUR) (kehtis ametliku valuutana 2023. aastal, varem Horvaatia kuna)
- Asukoht: Horvaatia asub Kagu-Euroopas ning piirneb Sloveenia, Ungari, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Montenegroga ning läänes Aadria merega.
Horvaatia geograafia
Horvaatia on geograafiliselt mitmekesine riik, mis hõlmab Aadria mere rannikualasid, põhjas tasandikke ja riigi keskosas mägiseid alasid. Horvaatia pindala on 56 594 ruutkilomeetrit ja selle rannikul on üle 1000 saare.
- Rannik: Horvaatia Aadria mere rannik on üks Euroopa kauneimaid ja karmimaid rannajooni, mistõttu turism annab riigi majandusele olulise panuse.
- Mäed: Dinaari Alpid kulgevad mööda riigi keskosa, mille kõrgeim tipp on Dinara mägi.
- Jõed: Suuremate jõgede hulka kuuluvad Sava, Drava ja Doonau, mis on olulised põllumajanduse, transpordi ja energeetika jaoks.
Horvaatia majandus
Horvaatia majandus on mitmekesine, kusjuures märkimisväärse panuse annavad sellised sektorid nagu turism, tootmine, põllumajandus ja energeetika. Euroopa Liidu liikmena on Horvaatial tugevad kaubandussidemed ELiga ja juurdepääs ühtsele turule. Alates euro kasutuselevõtust 2023. aastal on Horvaatia majandustehingud muutunud stabiilsemaks.
1. Turism
Turism on Horvaatia majanduse üks olulisemaid sektoreid, moodustades suure osa SKPst ja tööhõivest. Riigi Aadria mere rannik ja ajaloolised linnad, nagu Dubrovnik ja Split, meelitavad igal aastal miljoneid turiste, eriti suvekuudel.
2. Tootmine
Tööstussektor on Horvaatia majanduse jaoks ülioluline, hõlmates selliseid tööstusharusid nagu laevaehitus, autoosad, kemikaalid ja tekstiilid. Horvaatia tootjad saavad kasu juurdepääsust ELi ühtsele turule, mis suurendab ekspordivõimalusi.
3. Põllumajandus
Põllumajandus on oluline sektor, eriti maapiirkondades, kus peamiste põllukultuuride hulka kuuluvad nisu, mais, suhkrupeet ja vein. Riigi põllumajandussektorit toetavad ELi toetused ja investeeringud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames.
4. Energia
Energiasektor on kasvuvaldkond, kus Horvaatia keskendub taastuvatele energiaallikatele, nagu tuule- ja päikeseenergia. Riik impordib sisenõudluse rahuldamiseks ka maagaasi ja naftat, liikudes järk-järgult puhtamate energiaallikate poole.