Soome imporditollimaksud

Soome järgib Euroopa Liidu (EL) osana ELi ühist tollitariifistikku (CCT), mis tähendab, et tal on teiste ELi liikmesriikidega ühine välistariif. Väljaspool ELi asuvatest riikidest Soome imporditud kaupadele kehtivad need tariifimäärad, mis varieeruvad sõltuvalt toote tüübist ja päritoluriigist. Kaubanduslepingute ja erimääruste tõttu võivad teatud riigid siiski saada soodushinnaga tariifimäärasid ning mõnel juhul võivad teatud toodetele kehtida eritollimaksud.

Soome imporditollimaksud


Tariifide struktuur Soomes

Soome kui EL-i liige järgib järgmist tüüpi tariife:

  • Väärtuseline tollimaks: imporditud kauba väärtuse protsent (nt 10% toote koguväärtusest).
  • Eritollimaks: fikseeritud määr, mis põhineb kauba füüsilistel omadustel (nt 5 eurot kilogrammi kohta).
  • Kombineeritud tollimaks: teatud kaupadele kohaldatav väärtuselise ja eritollimaksu segu.

Kõiki Soome tollitariife jõustab Soome tolliamet (Tulli), mis tagab tariifide korrektse kohaldamise ja kogub impordilt tulu. Lisaks maksustatakse imporditud kaubad käibemaksuga, mis varieerub tootekategooriate lõikes, ja teatud kaupadele, näiteks alkoholile, tubakale ja kütusele, võidakse kohaldada aktsiisimakse.


Tariifimäärad tootekategooriate kaupa

1. Põllumajandustooted ja toiduained

Põllumajandustoodete ja toiduainete puhul on tariifid tavaliselt kõrgemad, kuna on vaja kaitsta ELi sisepõllumajandust. Nende toodete imporditollimaksud varieeruvad oluliselt sõltuvalt toote liigist, päritolust ja kehtivatest kaubanduslepingutest.

1.1. Puu- ja köögiviljad

  • Värsked puuviljad: tariifid jäävad vahemikku 5–15%, olenevalt puuvilja tüübist ja päritoluriigist. Troopilistele puuviljadele, näiteks banaanidele, võidakse lisaks väärtuselistele tariifidele kehtestada ka spetsiifiline tollimaks.
  • Töödeldud puuviljad (konservid, kuivatatud): Nende suhtes kohaldatakse üldiselt 10–20% tariife.
  • Köögiviljad (värsked või külmutatud): tariifid jäävad vahemikku 0–14%. Tavaliste köögiviljade, näiteks kartulite, tariifid võivad olla madalamad, samas kui eksootilisemate köögiviljade puhul on määrad kõrgemad.

Spetsiaalsed imporditollimaksud:

  • Kolmandatest riikidest imporditud banaanidele kehtib koguseline tollimaks ligikaudu 75 eurot tonni kohta. See määr võib muutuda vastavalt kaubanduslepingutele ja turutingimustele.

1.2. Piimatooted

Piimatoodete import Soome on rangelt reguleeritud ja sellele kehtivad tavaliselt kõrgemad tariifid, et kaitsta kodumaist toodangut.

  • Piim: Imporditariifid jäävad vahemikku 20–40%, olenevalt toote vormist (värske, pulbriline jne).
  • Juust: Juustu impordi suhtes kohaldatakse üldiselt 10–25% suuruseid tariife, kusjuures pehmematele juustudele on kehtestatud madalamad ja kõvematele juustudele kõrgemad tollimaksud.
  • Või ja koor: Nende toodete tariifid on tavaliselt 10–30%.

Spetsiaalsed imporditollimaksud:

  • Vabakaubanduslepinguta riikidest pärit juustule võidakse kehtestada täiendavaid tollimakse kuni 140 eurot 100 kilogrammi kohta.

1.3. Liha ja linnuliha

  • Veiseliha: Imporditud veiselihale kohaldatakse üldiselt 12–30% tariife, olenevalt sellest, kas see on värske, külmutatud või töödeldud.
  • Sealiha: Tavaliselt kohaldatakse 15% tariifi.
  • Linnuliha: Linnulihatoodete imporditollimaksud jäävad vahemikku 15–20%, töödeldud linnulihatoodetele kohaldatakse kõrgemaid määrasid.

Impordi eritingimused:

  • USA veiseliha: USA veiselihale võidakse kehtestada täiendavaid tollimakse seoses ELi piirangutega hormoonidega töödeldud veiselihale, mis on ELis keelatud. Veiseliha impordile USA-st kehtivad kvoodid ja igasugune import, mis ületab neid kvoote, on oluliselt kõrgemate tariifidega.

2. Tööstuskaubad

2.1. Tekstiil ja rõivad

Tekstiili- ja rõivatoodete import on veel üks suhteliselt kõrgete tariifidega kategooria, eriti kui need pärinevad riikidest, millel puuduvad sooduskaubanduslepingud.

  • Puuvillased rõivad: Puuvillaste rõivaste tariifid jäävad vahemikku 8–12%, olenevalt rõivaeseme tüübist ja päritoluriigist.
  • Süntetilisest kiust rõivad: Süntetilisest kiust rõivaste imporditollimaksud jäävad vahemikku 5–10%.
  • Jalatsid: Jalatsite impordile kehtivad tariifid, mis varieeruvad 12–17%, olenevalt materjalist (nahk, kumm jne) ja jalatsi tüübist.

Eriülesanded:

  • Tekstiilitoodete import mittesoodusriikidest (nt Hiina): Teatud tekstiiltoodetele riikidest, millel puudub vabakaubandusleping, võidakse kehtestada täiendav 4% tollimaks.

2.2. Masinad ja elektroonika

Soome kui kõrgelt industrialiseeritud riik impordib märkimisväärses koguses masinaid ja elektroonikat. Nende kategooriate tariifid on tavaliselt madalamad, eriti tööstuslikuks otstarbeks vajalike kaupade puhul.

  • Tööstusmasinad: Enamiku masinatüüpide imporditollimaksud jäävad tavaliselt vahemikku 0–5%, mis peegeldab Soome vajadust tööstuslike sisendite järele.
  • Tarbeelektroonika (telerid, raadiod jne): Nendele toodetele kohaldatakse üldiselt umbes 5% tariife.
  • Arvutid ja välisseadmed: Infotehnoloogia lepingu (ITA) osana kohaldab Soome arvutitele, välisseadmetele ja paljudele elektroonikakomponentidele nulltariifi.

Impordi eritingimused:

  • Arengumaadest pärit masinad: Soome pakub üldise soodustuste süsteemi (GSP) raames vähendatud tariife abikõlblikest arengumaadest imporditud masinatele.

2.3. Autod ja autoosad

  • Sõiduautod: Imporditud autodele kehtib 10% väärtuseline tariif.
  • Veoautod ja tarbesõidukid: tariifid jäävad vahemikku 5–10%, olenevalt mootori suurusest ja sõidukitüübist.
  • Autoosad: Autoosadele kehtivad tariifid vahemikus 4–8%, kusjuures olulistele osadele, nagu mootorid ja käigukastid, kehtivad eritariifid.

Spetsiaalsed imporditollimaksud:

  • Jaapani autod: ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu (EPA) kohaselt on Jaapani autode imporditollimakse järk-järgult vähendatud ning mõned sõidukitüübid on nüüd tollimaksuvabad.

3. Keemiatooted

3.1. Ravimid

  • Ravimid: Enamiku ravimite suhtes kohaldatakse vabakaubanduslepingute alusel nulltollimaksu, eriti rahvatervise seisukohalt oluliste ravimite ja raviainete puhul.
  • Mittemeditsiinilised keemilised ühendid: Mittemeditsiinilise kasutusega kemikaalide, näiteks tööstuskemikaalide impordile kehtestatakse 3–6% tariifid.

Spetsiaalsed imporditollimaksud:

  • Kemikaalide import lahtiselt teatud riikidest: Mõnel juhul võidakse konkreetsetele keemiatoodetele kehtestada täiendavaid tollimakse rahvatervise või ohutuse kaitsmiseks või keskkonnaalaste eeskirjade järgimiseks.

3.2. Plastid ja polümeerid

  • Polümeerid (toorained): Polümeeride ja toorplastide imporditollimaksud on ligikaudu 6,5%.
  • Plasttooted: Valmis plasttoodetele, näiteks konteineritele või pakkematerjalidele, kohaldatakse üldiselt 3–8% tariife.

4. Puit- ja paberitooted

4.1. Saematerjal ja puit

  • Toorpuit: Soome impordib toorpuitu ja saematerjali, mille suhtes kohaldatakse tavaliselt imporditollimakse 0–2%.
  • Töödeldud puit: töödeldud puittoodete, sh vineeri ja puitlaastplaatide imporditollimaksud jäävad vahemikku 4–6%.

Spetsiaalsed imporditollimaksud:

  • Venemaalt pärit saematerjal: Arvestades EL-i sanktsioone ja keskkonnaprobleeme, võidakse Venemaalt imporditavale saematerjalile kehtestada ligikaudu 10% suurused täiendavad tollimaksud.

4.2. Paber ja papp

  • Ajalehepaber: Ajalehepaber, mida sageli kasutatakse ajalehtede ja ajakirjade jaoks, on tollimaksuvaba.
  • Kaetud paber: Kaetud või läikiva paberi impordi suhtes kohaldatakse üldiselt 3–7% tariife.
  • Papist pakend: Papist pakkematerjalide imporditollimaksud jäävad vahemikku 5–8%.

5. Metallid ja metalltooted

5.1. Raud ja teras

  • Toorteras: Imporditud terase tariifid on üldiselt madalad, jäädes vahemikku 0–3%.
  • Valmis terasetooted: Valmis terasetoodete, näiteks varraste, talade ja lehtede impordi suhtes kohaldatakse 3–6% suuruseid tariife.
  • Roostevaba teras: Roostevaba terase impordile kohaldatakse tollimakse vahemikus 0–5%, olenevalt tootetüübist ja kasutusotstarbest.

5.2. Alumiinium

  • Tooralumiinium: Alumiiniumi impordile kehtestatakse üldiselt 2–4% tariifid.
  • Alumiiniumtooted: Valmis alumiiniumtoodetele, sealhulgas purkidele, lehtedele ja komponentidele, kohaldatakse 5–8% suurust imporditollimaksu.

Eriülesanded:

  • Terase import Hiinast: Teatud Hiinast pärit terasetoodetele kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, mis võivad ELi kaubanduskaitsemeetmete tõttu ulatuda kuni 25%-ni.

6. Energiatooted

6.1. Fossiilkütused

  • Toornafta: Soome imporditud toornafta tariif on tavaliselt null, kuna riik sõltub energia saamiseks imporditud naftast.
  • Maagaas: Maagaasi import on tavaliselt tollimaksuvaba, eriti naaberriikidega sõlmitud kehtivate lepingute alusel.
  • Kivisüsi: Kivisüsi imporditakse tariifidega 0–2%, olenevalt päritoluriigist ja ELi keskkonnaalastest eeskirjadest.

6.2. Taastuvenergia seadmed

  • Päikesepaneelid: Päikesepaneelide impordile kehtestatakse üldiselt 0–2% tariifid, mis peegeldab Soome pühendumust taastuvatele energiaallikatele.
  • Tuuleturbiinid: Tuuleturbiinidele ja nende komponentidele kohaldatakse tavaliselt nullmäära, kuna Soome investeerib oma taastuvenergia strateegia osana suuresti tuuleenergiasse.

Riigiti erilised imporditollimaksud

1. Euroopa Liit (EL)

Kuna Soome on Euroopa Liidu osa, ei kohaldata teistest ELi liikmesriikidest imporditud kaupadele tollimakse ega imporditariife. ELi-sisest kaubandust reguleerib Euroopa ühtne turg, mis võimaldab kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumist.

2. Ameerika Ühendriigid

USA-st imporditud toodetele kehtivad standardsed ELi tollitariifid. Teatud USA toodetele, eriti terasele, alumiiniumile ja mõnedele põllumajandustoodetele, kehtivad aga käimasolevate kaubandusvaidluste tõttu täiendavad tollimaksud. USA terasele ja alumiiniumile kohaldatavad tariifid võivad ulatuda 15–25%-ni.

3. Hiina

Hiina seisab silmitsi ELi kaubanduskaitsemeetmete raames täiendava kontrolliga, eriti selliste toodete nagu tekstiili- ja terasetoodete puhul. Paljude Hiina imporditud toodete suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud, mis võivad teatud toodete puhul ulatuda 10–25%-ni.

4. Arengumaad

Soome pakub arengumaadele soodushinnaga tariife ELi üldise soodustuste süsteemi (GSP) raames. See võimaldab teatud kaupu, eriti põllumajandustooteid ja tekstiilitooteid, importida vähendatud tariifidega või mõnel juhul tollimaksuvabalt.

5. Venemaa

Venemaalt pärit importi on mõjutanud ELi poolt geopoliitiliste pingete tõttu kehtestatud sanktsioonid. Mitmetele Venemaa toodetele, eriti energia- ja põllumajandustoodetele, kehtivad suurenenud tariifid ja mõnel juhul täielikud impordikeelud. Peamised mõjutatud tööstusharud on metsandus, energeetika ja teatud põllumajandussektorid.


Riigi faktid: Soome

  • Ametlik nimi: Soome Vabariik (Suomen tasavalta soome keeles, Republiken Finland rootsi keeles)
  • Pealinn: Helsingi
  • Suurimad linnad:
    • Helsingi
    • Espoo
    • Tampere
  • Sissetulek elaniku kohta: 54 817 dollarit (2023. aasta hinnang)
  • Rahvaarv: 5,5 miljonit (2023. aasta hinnang)
  • Ametlikud keeled: soome ja rootsi keel
  • Valuuta: euro (€)
  • Asukoht: Põhja-Euroopa, piirneb läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaaga.

Soome geograafia, majanduse ja peamiste tööstusharude kirjeldus

Geograafia

Soome asub Põhja-Euroopas ning piirneb läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemere ääres ning see on tuntud oma karmi loodusliku ilu poolest, sealhulgas üle 180 000 järve ja ulatuslike metsade. Soome geograafiat kujundab selle asukoht polaarjoone lähedal, mis annab talle pikad, pimedad talved ja lühikesed, valged suved. Soome põhjapoolseimates piirkondades esinevad keskööpäikese ja polaarööde nähtused, kus päike ei looju ega tõuse mitu nädalat järjest.

Majandus

Soome majandus on kõrgelt arenenud ja moodne, mida iseloomustab segaturu süsteem tugeva heaoluriigiga. Soome on üks Euroopa jõukamaid ja stabiilsemaid majandusi, kus on kõrge sissetulek elaniku kohta ning oluline rõhk innovatsioonil ja tehnoloogial.

Soome sõltub suuresti väliskaubandusest, kusjuures EL on tema suurim kaubanduspartner. Saksamaa, Rootsi ja Holland on Soome olulisemad ekspordi sihtkohad. Peamised ekspordiartiklid on masinad, elektroonika, sõidukid, metsandustooted, kemikaalid ja metallid. Lisaks on Soome taastuvenergia ja puhaste tehnoloogiate liider, tehes märkimisväärseid investeeringuid säästvatesse tööstusharudesse.

Peamised tööstusharud

  1. Tehnoloogia ja telekommunikatsioon: Soome on tuntud oma uuendusliku tehnoloogiasektori poolest. Nokia, mis oli kunagi maailma suurim mobiiltelefonide tootja, peakorter asub Soomes. Riik on jätkuvalt telekommunikatsiooni, tarkvaraarenduse ja mobiilimängude valdkonnas ülemaailmne liider.
  2. Metsandus ja paberitooted: Soome ulatusliku metsakatte tõttu on metsandus ja sellega seotud tööstusharud, sealhulgas paberi- ja tselluloositootmine, riigi majanduse jaoks kriitilise tähtsusega. Ettevõtted nagu UPM ja Stora Enso on maailma suurimate paberi, pakendite ja biopõhiste materjalide tootjate hulgas.
  3. Taastuvenergia: Soome on võtnud eesmärgiks saada 2035. aastaks süsinikneutraalseks ning selle kohustuse osana on riik teinud suuri investeeringuid taastuvenergia tööstustesse, eriti bioenergiasse, tuuleenergiasse ja päikeseenergiasse.
  4. Laevaehitus: Soomel on väljakujunenud laevaehitustööstus, mis on tuntud kõrgtehnoloogiliste kruiisilaevade ja jäämurdjate tootmise poolest. Soome laevatehased, nagu Meyer Turku, on nendes spetsialiseeritud sektorites maailmas juhtival kohal.
  5. Turism: Turism on Soomes kasvav tööstusharu, eriti ökoturism ja talveturism. Soome puutumatu loodus, rahvuspargid ja võimalus näha virmalisi meelitavad külastajaid üle kogu maailma.